Kooli stress (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

76

pdf

Nimetu

11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................

Psühholoogia

6

doc

Koolistress

Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupidi - vahest on kõik liiga kerge ja tund on sellepärast igav? Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10-11 tunnini! Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi

Pedagoogiline psuhholoogia

50

pdf

Uurimustöö teemal stress

PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................

Psühholoogia

9

docx

Koolistress

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks

Psühholoogia

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub;

Ühiskond

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Semantilise hierarhia konsepts. ­ võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom ­ koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid ­ mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. ­ varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel.

Pedagoogiline psuhholoogia

19

docx

Tervisepsühholoogia konspekt

Enamasti hinnatakse tervist kvalitatiivse hindamise läbi, st, et puuduvad haiguse ilmekad tunnused ja kõik organismi funktsioonid on füsioloogilise normi piires. ,,Seni kuni me ei suuda jõuda kokkuleppele tervise tähenduses, olemuses ja selles, kuidas seda mõõta, ei saa me täpselt vastata ka küsimusele, kuidas tervist hoida, edendada ning taastada." Stone, 1979 Haigus ­ lapsel pea valutab = kooli või ei? Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid:

Psüholoogia

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

on head õpetajad.“ Bill töötab ka mentorõpetajana keeruliste Mike O’Connor / The Psychology of Education Review / Köide 27, Nr. 2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi teadlik tänapäeva kooli nõudmistest õpetaja juhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning

Psühholoogia

Kommentaarid (1)