Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskmise eestlase teenindushoiaku analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

PRAKTILINE ÜLESANNE – KESKMISE EESTLASE TEENINDUSLIKU HOIAKU ANALÜÜS
Analüüsige keskmist eestlast kui teenindajat – tema hoiakuid, mõtteviise, valmisolekut teenindusvaldkonnas töötada, mis on tema tugevad küljed, mis nõrgad küljed.
Tugevused Nõrkused
*Suurenema on hakanud arusaam heast ning suurepärasest klienditeenidusest, teenindajad püüvad leida kontakti kliendiga.
 
*Klienditeenindajad ei ole pealtükkivad, mõistetakse kui kliendile antud toode siiski ei sobi ning ta sellest loobub.
*Teenindajad on rahulikud, kliendi murede peale ei ärrituta, püütakse neid lahendada.
*Ollakse õpihimulised ning üldiselt üsna hästi informeeritud oma ettevõtte kaupadest ning teenustest.
*Üle on saadud nn „väikeste diktaatorite sündroomist”, kus teenindaja selle asemel, et probleem kiiresti ja efektiivselt lahendada, justkui nautis seda, et kliendi heaolu määramisel temast nii palju sõltub.
*Töökas
*Abivalmis
*võõrkeelte oskus
*Teenindus kipub olema väga enesekeskne , seda selles mõttes, et teeninindamisel lähtutakse rohkem enda soovidest ja tujudest kui kliendi omadest (kas mul on hea tuju, kas ma viitsin tahan saan jne)
*Tihti on situatsioone, kus klienti ei märgata või loodetakse, et mõni teine kolleeg temaga tegeleb (näit. suures poes, kus on palju teenindajaid, kuid keegi seal olevat klienti ei suundu neist keegi aitama )
*Paremini teenindatakse välismaalasi ja inimesi kelle välimus lubab oletada, et nad on heal materiaalsel järjel.
*Klienti ei suhtuta kui isiksusse, ei olda valmis välja selgitama tema individuaalseid nõdmisi ning vajadusi.
*Ettevõtte sisemised vajaka jäämised mõjutavad suuresti ka klienditeenindajat, neil puuduvad volitused otsuste vastu vastu võtmiseks.
*Oskamatus vabandada kui midagi on halvasti läinud ning komme süüdistata kolmandat isikut.
Keskmise eestlase teenindushoiaku analüüs #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triix Õppematerjali autor
Keskmine eestlastlane kui teenindaja – tema hoiakuid, mõtteviise, valmisolekut teenindusvaldkonnas töötada, mis on tema tugevad küljed, mis nõrgad küljed.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
doc

Klienditeenindus

Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat

Sotsiaaltöö
thumbnail
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole ­ kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja

Teenindus
thumbnail
138
doc

STRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI MUUTMINE

1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni osade analüüs 36 2.3.1 Kättetoimetamissüsteem 36 2.3.2 Müügiesinduste kujundus 39 2.3.3 Asukoht 41 2.3.4 Järjekordade haldamine 43 2.3.5 Teenindustase 46 2.3.6 Kvaliteet 49 2.3.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 53

Ärijuhtimine
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
thumbnail
110
docx

Turunduse alused konspekt

1. baasvajadused: igapäevaseks eluks vajalik toit, riietus, peavari ja puhkus. Ainult siis, kui need vajadused on rahuldatud, tehakse muid oste; 2. luksussoovid: lisanduvad minimaalsetele äraelamisvajadustele. Siinjuures muutuvad olulisemaks stiil, mood, maitse, mugavus jne; 3. impulsiivsed soovid: tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel. Sageli mängib siin rolli hind - inimestel meeldib hoobelda kasulike tehingutega. Turunduse planeerimise aluseks on keskkonna analüüs – turunduskeskkonda tuleb analüüsida ning seal peituvaid piiranguid ja võimalusi turundusotsuste tegemisel arvesse võtta. Turunduskeskkond hõlmab nii isikuid, organisatsioone kui ka kõiki teisi jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust, sh turundusotsuseid. Süstemaatiline turunduskeskkonna jälgimine paljastab probleemid ja võimalused, mis mõjutavad turundusstrateegia kujundamist. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Turundus
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
thumbnail
69
doc

Turunduse eksam

oskaksid näha oma rolli nende saavutamisel ja tahaksid neid ka saavutada, vaatamata esilekerkivatele takistustele. 9. Makrokeskkonna elemendid ja peamised trendid Turunduse makrokeskkond - koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: · demograafiline ­ analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. · Majanduslik ­ teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali

Turundus
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

teenindada/aidata vms. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 14 Pertseptsioon ehk isikutaju PERTSEPTSIOON EHK ISIKUTAJU See, kuidas keegi teisi tajub ja tunnetab, näitab küllalt tihti, kes ta ise on (Kidron, 1984). Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb? Kõige lihtsamalt kirjeldab tajumisprotsessi joon. 4. TAJUTAV

Suhtlemis psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun