10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Meril11n
Õppematerjali autor
Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1) - Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16) - V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24) - Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) - VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16) - W-Mootor (3, 8, 12, 16)
5 mootori käivitumiseni. Seejärel tagab mootori sujuva töö väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesanne on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetaktis anda kolvile liikumisenergiat. Joonisel 2 näeme neljataktilise mootori ehitust ja tööpõhimõtet. [5] Joonis 2. Neljataktilise mootori ehitus 4.2 Neljataktilise mootori kasutamine Neljataktilised mootorid on saanud inimeste arengusümboliks alates 19. sajandi lõpust, neljataktilisi mootoreid, erinevat tüüpi ja konfiguratsioonidega, kasutatakse tänapäeval muruniidukites, generaatorites, autodes, veoautodes, lennukites, tööstuses, põllumajanduses, meelelahutuses. Neljataktiline mootor moodustab inimese põhilise liikuvuse, võimsuse aluse ja on seega kasulik meie igapäevaelus, st ületab kujutlusvõime,
asuv töötanud ning jahtunud gaas juhitakse silindrist välja – taastub esimese takti alguses valitsenud olukord, ainult mootori osade temperatuur on mõnevõrra suurenenud. Vältida mootori ülekuumenemist, mis tekitab mootorile kahjusid, ksutatakse jahutamiseks õhkjahutust või vedelikjahutust ning mõnel mootoril on vaja ka õli jahutamiseks. Kahetaktilises mootoris on ühendatud ainult sisselaske- ja survetaktid ning väljalaske- ja töötaktid. Kahetaktilised mootorid on ehituselt lihtsamad ja seetõttu ka töökindlamad, nende poolt arendatav võimsus on enamsati väikse kuineljataktilistel mootoritel. Sisepõlemismootori käivitamiseks kasutatakse tavaliselt starterit. Sisepõlemismootori negatiivne külg on see, et üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, mis lastakse lihtsalt mootorist välja. Peale kahe- ja neljataktilistele on veel mootorid jaotatud diisel ja bensiini mootoriteks. Need
juhtimiseks sügavustest kust see seni oli võimatu. Järgmine suur samm saabus, kui James Watt lõi parandatud versiooni Newcomen'i mootorist. Watt'i mootor kasutas 75% vähem süsi kui Newcomen'i oma ja seda oli odavam jooksutada. Watt jätkas oma mootori arendamist, muutes selle tööstusmasinate jaoks sobivaks. See andis tehastele võimaluse paikneda ümber jõgede äärest, ning arendada industriaalrevolutsiooni kiirust. Newcomen'i ja Watt'i varajased mootorid olid "atmosfäärilised", mis tähendab et need olid energiaga varustatud vaakumi poolt tekitatud kondenseerunud aruga, mitte laienenud auru survega. Silindrid pidi olema suured, kuna ainus kasutatav jõud nende suunas oli õhurõhk. Auru kasutati ainult selleks, et kolb saaks liikuda tagasi algasendisse. Umbes 1800. aastal võttis Richard Trevithick kasutusele mootori mis kasutas kõrgsurve auru. Need olid palju võimsamad kui eelmised mootorid, ning piisavalt väikesed transpordialaste
Mida suurematel pööretel on ettenähtud mootori töö, seda suuremad on gaasijaotuse faaside nurgad. Gaasijaotus faaside nurkade erinevused saadakse nukkvõlli nuka erinevate kujudega. Selline klappide avamise moodus suurendab tunduvalt mootori võimsust. Võimsuse kasv tuleneb silindri paremast täitumisest värske kütteseguga ja paremast silindri puhastamisest läbitöötanud gaasidest. Kolb mootorite iseärasused küttesegu järgi Kütuse ja õhu segamise järgi jaotatakse mootorid kahte suurde klassi: ottomootorid, diiselmootorid. Need nimed tulevad leiutajate järgi. Ottomootori tunnuseks on see, et kütuse ja õhusegu, mis on silindris kokkusurutud süüdatakse silindris väljaspoolt sinnapoole juhitud elektrisädemest. Ottomootorid jaotatakse küttesegu moodustamise poolest järgmiselt: karburaator mootorid. Nendes mootorites segatakse õhk ja kütus karburaatoris. Pritsung ottomootorid nende mootorite korral sergatakse kütus ja õhk sisselaske kanalis enne
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel moo
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI
Mootorite liigitus Mootor kui mehaanilise energia allikas on tarvilik auto liikumapanekuks. Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid; 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid; 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid; 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid; 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga; 6) silindrite arvu järgi ühe- ja mitmesilindrilised mootorid; 7) silindrite paigutuse järgi üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid