Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Euroopa kool

Euroopa Kool pakub tasuta õpet konventsiooniga ühinenud liikmesriikide I kategooria õpilastele. II kategooria õpilaste eest tasub kogu õppemaksu (Eesti mõistes pearaha) organisatsioon või asutus, kellega kuratoorium on sõlminud konventsiooni artiklis 28 sätestatud lepingu. III kategooria õpilastele kehtib kuratooriumi kehtestatud õppemaks. Õppemaks katab hetkel 20--25% õppekoha tegelikust maksumusest. Õppemaksu vähendatakse juhul, kui ühest perekonnast õpib koolis rohkem kui üks laps. Perekonna finantsraskuste korral võib kooli haldusnõukogu otsustada õppemaksu vähendada või vabastada sellest täielikult. 2007/2008 õppeaastal õppis kõikides koolides kokku 118 Eestist pärit õpilast, valdav enamik nendest inglisekeelses sektsioonis. 5  5. Euroopa Kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus

Kunstiajalugu

32

docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

ühesugune). Aritmeetika õppimise kõrval pööratakse suurt tähelepanu tekstülesannete lahendamisele. Õpitakse ka lihtsamaid võrrandeid, protsent- arvutust ja geomeetrilisi kujundeid. tehakse algust statistika õppimisega (tulp- ja sektordiagramm, aritmeetiline keskmine). Palju tähelepanu pööratakse matemaatika kasutamisele igapäevases elus. 12 VII - IX klassis laiendatakse arvuhulka irratsionaalarvudeni, õpitakse arvu ruutjuurt, tehteid algebraliste avaldistega, lineaar- ja ruutfunktsiooni, trigonomeetriat täisnurkses kolmnurgas, ruutvõrrandeid ja 2 tundmatuga võrrandisüsteeme, andmete klassifitseerimist, suhtelist sagedust, andmete esitamise viise. Gümnaasiumis õpib umbes 60% õpilastest matemaatika lühikest kursust ja 40% pikka kursust. Ka Soomes koosneb ainekava gümnaasiumis ühesuguse pikkusega (38 tundi ) kursustest, kuid nende sisu erineb pikas ja lühikeses

Matemaatika

5

doc

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7

Pedagoogika alused

12

odt

Soome haridussüsteem

1) humanitaarained ja haridus 2) kultuur 3) sotsiaalteadused, äri ning administratsioon 4) loodusteadused 5) tehnoloogia, kommunikatsioon ja transport 6) loodusvarad ja keskkond 7) sotsiaalteenused, tervis ja sport 8) turism, toitlustus ning majapidamisteenused Kokku on 53 kutsekvalifikatsiooni ning need sisaldavad 119 õppeprogrammi. Kvalifikatsiooni annavad õpilastele laia valiku baasteadmisi ning rohkem spetsiaalseid oskuseid teatud aladel. Peale kutseõppe omandamist on võimalik minna edasi õppima kõrgkoolidesse või teistesse kutseõppeasutustesse. Kõrgharidus Peale gümnaasiumi või kutseasutuse lõpetamist on õpilastel võimalik edasi minna kõrgkoolidesse. Neid on kahte liiki: ülikoolid ja polütehnikumid. Ülikoolid keskenduvad

Võrdlev koolikorraldus

32

docx

Äriplaan "Õpiabiteenus"

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Missioon............................

Ettevõtluse alused

28

docx

Eesti koolisüsteem

https://www.riigiteataja.ee (16.12.2016) 28 Ibid. 29 Ibid. 30 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks31. Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised õppeainete ning kursuste ainekavad: (1) Keel ja kirjandus: 1) eesti keel (vene või muu keel gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena) – 6 kursust (1 kursus on 35 õppetundi); 2) kirjandus – 5 kursust. (2) Võõrkeeled: 1) eesti keel teise keelena gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena, ning õpilaste puhul, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erineva õppekeelega – 9 kursust; 2) B2 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust; 3) B1 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust. (3) Matemaatika: 1) kitsas matemaatika – 8 kursust või

Ühiskond

36

docx

Uurimistöö "Õpikeskkond ja õpimotivatsioon"

Mõistev (5) Tegeleb probleemiga (4) Hea kuulaja (4) Võhma kooli õpilaste arvates peaks olema kooli sotsiaalpedagoog: Usaldusväärne (6) Rahulik (5) Hea kuulaja (4) Peab oskama suhelda (3) Tegeleb asjadega mis on tema alluvuses (2) 15 2.5 Huvitav tund Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates peaks olema huvitav tund selline, kus: On vähem kirjutamist, rohkem oleks slaide, grupitöid jms (13) On rohkem praktilist tööd (6) Õpetaja seletab teema korralikult ära (5) Võhma kooli õpilaste arvates oleks huvitav tund selline, kus: On vähem kirjutamist (9) On rohkem praktilist tööd (7) Kasutatakse rohkem tehnoloogia võimalusi (5) Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (12) Humanitaarainetele (9) Praktilised ainetele (9)

Pedagoogika

12

doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja s

Haridus

Kommentaarid (1)