Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaaltöö aluste põhimõisted (0)

1 HALB
Punktid
Sotsiaaltöö aluste põhimõisted #1 Sotsiaaltöö aluste põhimõisted #2 Sotsiaaltöö aluste põhimõisted #3 Sotsiaaltöö aluste põhimõisted #4 Sotsiaaltöö aluste põhimõisted #5 Sotsiaaltöö aluste põhimõisted #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Riin Pelju Õppematerjali autor
väga hea enne eksamit üle vaadata

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Sotsiaaltöö alused, mõistete seletused

· arengukava koostamine (seaduseelnõude koostamine) · hoida ennast läbipõlemise eest Isiklik aitaja- on palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule puudega inimest (klienti) füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest ja tööjuhistest. Sotsiaaltöö eetika- järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Sotsiaaltöö meetodid- · klienditöö · juhtumikorraldus · grupitöö · kogukonnatöö · väärtuste hoidmine, arendamine

Sotsiaaltöö korraldus
thumbnail
8
docx

Sotsiaal töö alused - KT kordamine

sattunud inimesi aitab. Millistele toimetulekuraskustega inimestele jagada sotsiaaltoetust riigi ressurssidest? Mil määral sekkuda inimeste perekonnaellu? Sageli on riskigruppi kuuluvates peredes alkoholiprobleeme, esineb vaimset ja füüsilist vägivalda. Võtmemõiste selliste probleemide lahendamisel on usaldus. Kui usaldus sotsiaaltöötaja vastu kaob, on väga raske inimesi nende isiklikes probleemides aidata. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee koostas sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel. Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases töös. Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole huvidest. Käesolev eetikakoodeks on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub

Sotsiaaltöö alused
thumbnail
8
docx

Sotsiaaltöö mõisted

Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused

Sotsiaaltöö
thumbnail
11
odt

Sotsiaaltöö eksami küsimused-vastused

Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses?

Sotsioloogia
thumbnail
19
odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

SOTSIAALKAITSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 1. Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus - Kodifitseerimine kui tegevus peaks aitama kaasa suurema õigusselguse loomisele. Õiguskirjanduses selgitatakse, et eristada saab reformaatorlikku kodifitseerimist ning konstantse õiguse kodifitseerimist. Reformaatorlik kodifitseerimine hõlmab endas ka uute õigusnormide loomist. Konstantse õiguse kodifitseerimine on tagasihoidlikum. See ei hõlma uue õiguse loomist vaid seisneb üksnes kehtiva õiguse süstematiseerimises.Kodifitseerimise lõppresultaadiks on tüüpiliselt uue seaduse tervikteksti koostamine. SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. Selline areng on muuhulgas kaasa toonud selle, et SHS on kaotanud oma selguse. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juris

Akadeemiline enesejuhtimine
thumbnail
24
pptx

SOTSIAALTEENUSED

omades võimalust rakendada ettekirjutusi ja sunniraha. Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle. 21 Mis on STAR? Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne töökeskkond, mis aitab sotsiaaltöötajal oma tööd senisest hõlpsamini korraldada osutada isikule vajalikku abi võimalikult sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega. Uus veebipõhine infotehnoloogiline lahendus annab võimaluse elektroonilise toimiku pidamiseks. 22 KASUTATUD ALLIKAD v

Sotsiaalpoliitika
thumbnail
5
doc

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe

Lastekaitse
thumbnail
27
doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

Almann, S. (2003). Tea ja toimeta nr.22. Tallinn: Kirjastus Ilo. Cambell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Dsiss, H. (2002). Kodu kui õigushoiakute kujunemise keskkond. L, Auväärt. Õiguspsühholoogia sotsioloogia. Tartu: Ülikooli kirjastuse trükikoda. Edovald, T. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu. Fernandez-Ballesteros, R. (2003). Encyclopedia of Psychological Assessment. London. , .., ,.., ,.. (1998). . . Heinla, E. (2000). Sotsiaaltöö nr.6. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Ilmoja, M. (2002). Kasupere kui alternatiiv vanemliku hoolitsuseta lastele. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö osakond. Justiitsminitseerium. URL= www.just.ee/index.php3?cath=2377/. (21 Jaanuar 2004). Kaplan, S. (1999). Kasulaps, kasuvanem, kasupere. Sotsiaaltöö . Kaseoja, M. (1997). Kus kasvavad vanema hoolest ilma jäänud lapsed? Tartu Postimees,lk 6. Klefbeck, J., Odgen, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö

Sissejuhatus kasvatusteadusesse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun