müümisseaduse § 26 lg 1, siis peab ta tööandjale maksma 1000 Eesti Krooni iga lõhutud kassaaparaadi eest. Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainult juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportida ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 1
keelatud samal ajal tarbida toiduaineid ja kasutada kosmeetikat, mis sisaldavad keemilisi ühendeid, mis on üles loetletud käesoleva õigusakti §-s 20. 2.7. lause: a) õigustkaitsev, b) blanketselt viitava lihtsa hüpoteesiga, c) alternatiivse suhteliselt määratletud karistava isikulise sanktsiooniga Kui autojuht rikub liikluseeskirjas määratletud norme, siis karistatakse autojuhti trahviga 3-5 keskmise päevapalga ulatuses või mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamisega ühe kuni kahe päeva ulatuses.. 2.8. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa õigusttaastava varalise sanktsiooniga Kui kalamees võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi seaduse §-s 3 määratletud luba, siis peab kalu ärandanud kalamees võrgu tegelikule omanikule hüvitama kalade eest saadava võimaliku tulu. 3. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S)
1) Seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Teostab Riigikogu (Parlament) 2) Haldus ehk eksekutiivfunktsioon. Kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa sellest moodustab seaduste elluviimine, täitmine. Teostavad haldusorganid. 3) Õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon. Objektiivse õiguse rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Teostavad kohtud. Halduse ja õigusmõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. 1.3 Avaliku halduse tunnused. 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, esemeks inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus
s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes.
Õigusnormid käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
c) käibe kindluse ja lihtsuse tagamine d) kinnis- ja vallasasjaõigus Asjaõigus kui õiguskorra üks osa hõlmab reegleid, mis on määravad ainelise vara valitsemisel inimeste poolt. Kuidas vastavad suhted on korraldatud, see sõltub otsustest, mis sisalduvad riigi põhiseaduslikus korras ja mida konkretiseeritakse sellel põhineva majandusliku korraga. Asjaõigus määrab iga üksikisiku ja iga ettevõtte elu ning majanduse juhtimise ja tuleviku planeerimise alused.Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad olla vastuolus üldiste huvidega. Sellest tuleneb, et omaniku vabandus oma omandit kasutada ja realiseerida ei saa olla lõputu, et omandile on omased teatud kohustused, mis tulenevad ühiskonna vajaduste arvestamisest, samuti kaasinimeste õigustatud huvide austamisest.Kui omanik kasutaks ja käsutaks temale kuuluvat asja oma suva järgi, oleks tagajärjeks kõigi võitlus kõigi vastu.
järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3
halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. § 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS
Kõik kommentaarid