Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus kasvatusteadusesse (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE
Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen
KONSPEKT
KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS
  • Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused
  • Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi . Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.
  • Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed .
  • Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi.
  • Teadus kasvab välja argiteadusest.
  • Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine.
KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED
  • Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse.
  • Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina.
  • Kasvatus on: sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse(KASVATUSSOTSIOLOOGIA), inimliigi arendamine ( FILOSOOFILINE ANTROPOLOOGIA), isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis)
  • Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon
  • Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine.
  • Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud, perioodiline, on algus-lõpp, koolitusi annavad professionaalsed pedagoogid .

KASVATAJA TEGEVUS
  • Tavaliselt peetakse kasvatajaks mingit konkreetset inimest, aga mõnikord peetakse kasvatuse all silmas mingit „ tahku “ nt loodus, keskkond, kool jne.
  • Kasvataja on iga inimene, kes püüab eesmärgipäraselt soodustada teise inimese arengut.
  • „Kui kasvataja peab end meistriks, kes jagab oma täiuslikest oskustest ande enda jalge ees istuvatele õpilastele, ei pruugi see pilt iseloomustada kaugeltki kõiki kasvatajaid ja eriti mitte neid, keda on harjutud pidama parimaiks“ Harva
  • Vanemaks olemine on suhe, mis toetud kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar .
  • Sellele suhtele on kasuks: kui see algab võimalikult vara juba lapse ootamise ajal. Kui tagatakse piisav interaktsioon. Järjekindlus kasvatuses. Usaldus, austus .
Sissejuhatus kasvatusteadusesse #1 Sissejuhatus kasvatusteadusesse #2 Sissejuhatus kasvatusteadusesse #3 Sissejuhatus kasvatusteadusesse #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heli Kopter Õppematerjali autor
Raamatu Sissejuhatus kasvatusteadusesse lühikonspekt.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
39
doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4

Kasvatusteadus
thumbnail
6
odt

SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE

SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
thumbnail
7
docx

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid

Pedagoogika
thumbnail
14
pdf

Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused

seoseid. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid nõuavad teaduslikku lahendust ning eeldavad kasvatusteadlaste, õpetajate, psühholoogide ja sotsioloogide tihedat koostööd. Kasvatusteaduse ülesanded: - kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. 5. Loetlege kasvatusteaduse alavaldkonnad ja kirjeldage, millega miski tegeleb. Kasvatusteaduste valdkonnad: ​ kasvatusteaduslikud valdkonnad – uuritakse ja kirjeldatakse kasvatusega seotud ilminguid.

Kategoriseerimata
thumbnail
72
docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on

Õiguse sotsioloogia




Kommentaarid (4)

what profiilipilt
Vivian Liivo: Pigem ei, sest see oli väga poolik ülevaade, pooled asjad mainimata.
12:58 04-06-2012
riinuska profiilipilt
riinuska: päris asjalik, aitähh
11:58 04-10-2010
blondy14 profiilipilt
blondy14: Väga hea. Aitäh!
15:33 29-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun