Eesti varauusaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Läänemere võitlused 16. sajand

Ivan Julm otsis toetust kohaliku aadli hulgas ja loovutas hertsog Magnusele Põltsamaa, millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa vaherahu, mis sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, selle järgi läks Põhja-Eesti Rootsile. Tulemus- Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel: Läti ala ja Lõuna- Eesti Poolale, Põhja- Eesti Rootsile, Saaremaa Taanile. Termin Liivimaa hakkas tähendama üksnes Poola valdusi ja Eestimaaks nimetati Rootsi käes olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa

Ajalugu

11

doc

Liivisõda

Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel. 1570 ­ Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi ,,pealinnaks" sai praegune veinipealinn Põltsamaa . Alustati Eesti ala järjekindlat vallutamist. 1570 ­ 1571 ­ venelased piirasid 7 kuu vältel Tallinna. Õnneks jäi Tallinn vaatamata kõigile raskustele (katk!) vallutamata. 1577 ­ venelaste võimu alla olid langenud peaaegu kõik Eesti valdused, välja arvatud Tallinn. Tallinnat piirati uuesti (seekord 7 nädalat), kuid tulemusteta. Venelaste võim oli Eestis üsna ebakindel. Maal tegutsesid talupoegade salgad, mis venelasi hoolega ründasid. Tuntuimad salgad olid Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni omad

Ajalugu

8

docx

Liivi sõda

TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2

Ajalugu

4

docx

Varauusaeg eestis

Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg ­ Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ­ ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ­ ei õnnestunud. Rootsi aeg ­ Taastus 1695.aastaks 350 000 ­ 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühjast talust(viljakamaid maid), soomlaste, lätlaste sisseränne, vene talupoegade, käsitööliste, kaupmeeste ja kalurite sisseränne. Suur näljahäda: Vähenes rahvaarv 70 000 võrra. Vene aeg - Vahepeal rahvaarv vähenenud tänu Põhjasõjale 170 000-ni. Vene ajal kasvab rahvaarv 500 000 inimeseni. 3

Ajalugu

14

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat. 1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa. 1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond. 1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri. 1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium. 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu. 17

Ajalugu

5

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal Mittesaksa sepp valiti ,,kuningaks", hakati koonduma kolvuvere linnuse juurde, äkki rünnati 200 talupoega sai surma. 1561 ajasid rootslased poolakad toompealt välja. Harju,viru,järvama Alistusid 4 juunil ja tallinn 6 juunil. Poola ja leedu1569 rzeczpospolita.1570-71 tallinna 1 Piiramine. 2 piiramine 1577. jäi vallutamatta. 1577 eesti vallutatud vene poolt, va tallinn. Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel. Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik: asehaldur, maa jagati 3 ossa:

Ajalugu

4

doc

Ajaloo töö küs. vastused

temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow ­ Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg ­ Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August ­ Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory ­ 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks? Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset. 7.Liivi sõja lõpetasid Jan Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu Jan Zapolski vaherahu sõlmiti 1582.a. Poola ja Venemaa vahel

Ajalugu

2

doc

Liivi Sõda

pealinnaks Põltsamaa 4) 1577 ­ 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), .............................................. 5) 1577 ­ Liivimaa vasallriigi likvideerimine, Põltsamaa hõivamine venelaste poolt 6) 1581 ­ Rootsi vägede suur pealetung, Narva vallutamine Pontus De la Gardie poolt 7) 1581 ­ Pihkva piiramine .............. poolt 8) 1582 ­ Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel Lõuna ­ Eesti läheb Rzeczpospolita võimu alla 9) 1583 ­ Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel: Põhja ­ Eesti Rootsile Saaremaa oli jäänud Taani kätte. Venemaa tõrjuti Eestimaalt välja. Eestis algas kolme kuninga aeg: Rootsi, Poola, Taani 1600 ­ 1629 toimus Rootsi ­ Poola sõda, võitis Rootsi 1629 ­ Altmargi rahu : kogu mandri ­ Eesti läks Rootsile 1643 ­ 1645 toimus Rootsi ­ Taani sõda 1645 ­ Brömbsebro rahu : kogu Eesti ala läks Rootsile

Ajalugu

Kommentaarid (0)