TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe
Me teame süsteemist ja planeetidest palju, kuid siiski võib õelda, et me ei tea mitte midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktika
Kõige võimsamaid pilte võib leida kogu Galaktikast korraga. Minu arvates oleks väga huvitav, kui ka teistel planeetidel oleks mingisugune elu ning neid saaks külastada. Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. 20 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaniste, J. (1999). Kosmoloogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 4. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 5. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html 6. http://www.raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/page4.html 21 LISAD Lisa 1. Pildid Päikesesüsteem 22 Tähed.
Kosmoloogiline printsiip - Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat ehk kosmoloogiline printsiip. Täielik kosmoloogiline printsiip: Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Päikesesüsteem.................................................................................................................... 4 Merkuur................................................................................................................................5 Veenus..................................................................................................................................5 Maa ..................................................................................................................................... 6 Marss...................................................................................................
paisumise algust, pole teada. Võib oletada, et tema mõõtmed olid ainult 10-33 cm. 15-20 miljardit aastat tagasi hakkas see ülitihe moodustis paisuma. Paisumise algust nimetatakse Suure Pauguks. · Suur Pauk On veenvalt kindlaks tehtus, et Universum tervikuna paisub. See paisumine toimub alates kõige varajasematest staadiumidest, millal aine temperatuur oli väga kõrge. Suure Paugu kosmoloogia kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid tihedus ja rõhk ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskesest ega eelistatud suunda, sest paisub kogu Universumit kirjeldav kõverruum. Algplahvatus toimus korraga kõikjal, täites kogu ruumi. Peaaegu kohe pärast tekkimist läbis Universum lühikese inflatsioonifaasi. Kuna siis oli vaakumi energia väga suur, paisus Universum ülilühikese aja jooksul 1030 korda. Paisumise seadus on
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut
Kõik kommentaarid