Eksamikonspekt (0)

1. Eesti järvede üldiseloomustus
Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300 . Enamiku sellest moodustavad Peipsi , Võrtsjärv ja Narva veehoidla . Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt.
Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas.
Temperatuurirežiim ja stratifikatsioon. Kliimavöötmele vastavalt on Eesti järved dimiktilised – st. täielik segunemine toimub kaks korda aastas. Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis -mais ja sügisene oktoobris -novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. Püsiv jääkate tekib enamasti novembris ning laguneb aprillis. Jääkatte paksus võib olla märtsis 30-50 cm, väga karmidel talvedel külmuvad madalamad veekogud vahel põhjani. Suvel võib veesamba temperatuur