Paide Ühisgümnaasium
Väärismetallid
Referaat
Koostaja : Henry Luts , 9a
Paide, 2008
Sissejuhatus
Väärismetallid on haruldased metallid, mida
peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus.
Väärismetallide mõiste on läbi
teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium ) on kunagi olnud väärismetalli seisuses.
Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat,
pallaadiumi ja nende sulameid . Keemia seisukohalt on väärismetallid
ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka
plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele
keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium , osmium , palladium, ruteenium ja roodium . 19. Sajandil oli väga kõrge
hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim.
Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske
kätte saada. [1]
Kuld .
Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla
järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainer Kase
Õppematerjali autor
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on
selle sulamid, allergiavaba pronks (Cu), vase-tsingi sulam messing (Cu, Zn), ,,uushõbe" ehk nikkel-hõbe, monel, nibrodaal (Cu, Ni, Sn), roostevaba teras, erinevad niklisulamid: hästi vormitav kroomnikkelteras (Cr, Ni) ja koobalti sulamid. Sobivaim materjal prilliraamide valmistamiseks on titaan, sest see on allergiavaba, kerge, inertne ja jäik. (Tamme 2012). Väärismetall on keemiliselt väga vastupidav metall. Kuld, hõbe, plaatina, plaatinametall ja nende sulamid on väärismetallid. (Väike Entsüklopeedia 2006). Ka prilliraamide valmistamisel leiavad nad kasutust. 2 1. VÄÄRISMETALLID Väärismetall on keemiliselt väga vastupidav metall. Puhas kuld, hõbe, plaatina, plaatinametall ja nende sulamid on väärismetallid. (Väike Entsüklopeedia 2006). ,,Väärismetalli proov on arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või
Seepärast tuli kuninga dekreeni kohaselt kogu eraldatud plaatina uputada jõgedesse. 1776.a ilmusid Pariisi juveelikaupluste vitriinidele plaatinast ehted. Ühesuuruseid briljante eksponeeriti nii kulla- kui ka plaatina raamistuses. Tõdeti, et plaatina suurendab briljandi värvidemängu ja kivi tundub sellises raamistuses suuremana. Nii algas plaatina võidukäik. Smithson Tennant avastas 1803.a veel 2 plaatinametalli. Neist ühe metalli soolad olid värvikirevad nagu vikerkaar ja metall sai iriidiumi (kreeka keeles iris - vikerkaar) nime. Teise metalli sooladel oli omapärane kloori ja küüslauku meenutav lõhn, isegi puhas metall lõhnas nõrgalt ja metall sai seepärast osmiumi (kreeka keeles osmo - lõhn) nime. Londoni Kuningliku Ühingu sekretär W.Wollaston eraldas toorplaatinast samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon - roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110.
1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston.
................................................................................... 10 Kokkuvõtte........................................................................................................ 11 Kasutatud kirjadus............................................................................................. 12 Sissejuhatus Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Plaatina on loomulikult valge metall, mis ei kaota oma läiget kunagi. Plaatina on puhtaim kõigist väärisehete valmistamiseks kasutatavatest metallidest. Plaatinast ehete puhtus on 95% (võrdluseks: 18-karaadise kulla puhtus on 75%) ning plaatina ei tuhmu, vaid säilitab igavesti oma loomuliku valge värvi. Plaatinast ehete värvus, läige ja kaal ei muutu isegi kriimustuste korral, samas kui teised metallid võivad läike kaotada, plekiliseks muutuda või värvi muuta. Plaatinast ehted on kuldehetest 30 korda haruldasemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid