Tartu Täiskasvanute
Gümnaasium
BERNARD KANGRO
Referaat
Tartu 2009
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MelxD
Õppematerjali autor
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012
19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell 1989 "Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan Draama: 1995 "Palimplastid" (ulmenäidend) BERNARD KANGRO 18.09.1910 25.03.1994 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 18.09.1910 põlisesse Võrumaa taluperre Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Kuulus rühmitusse Arbujad HARIDUS 1919 1922 Kiltre algkool
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast
Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingus, nt ''Noored partisandid'' kirjutab suure poeemi Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on
ja 80. aastate algus) (-rahvusaktiivsus vähenes, noored olid suured, eesti keel ainult kodudes, noored ei kippunud Eestisse) ·poliitilise paguluse lõpp on 1991. aastal, seoses Eesti taasiseseisvumisega Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana"(1957-1999).Seda iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid