Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika eksam kaheksandas klassis. (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seotus temp?
  • Kuidas seotud temp?
  • Kuidas võimalik muuta sisenergiat?

Lõik failist

Kordamine
Made By: WaZ
Aine ehituse 3 põhiseisukohta
  • Aine koosneb osadest.
  • Aineosad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises.
  • Osad mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.
    Soojusliikumine ? Kuidas seotus temp.?
    Aineosade liikumist nim. soojusliikumiseks, sest mida kõrgem on temperatuur seda kiiremini on osade liikumine
    Tahke keha
  • Kindel kuju ja ruumala, mida on raske muuta.
  • Aineosad paiknevad kindlalt kristallvõrede tippudes.
  • Aineosade vahel valitseb suured tõmbe- ja tõukejõud, mis ei lase neil kohalt liikuda .
    4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises, tasakaalu asendi ümber.
    Vedelik
  • Puudub kindel kuju, võtab anuma kuju. Kindel ruumala.
  • Nende paiknemine on korrapäratu, tõmbe- ja tõukejõud väikesed.
  • On võimelised lahkuma oma kohalt.
  • Soojusliikumine seisneb osade võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise.
  • Amorfsed kehad paistavad tahkete kehadena, ehituselt on vedelikud
    Gaas
  • Gaasid täidavadanuma täielikult, ei oma kuju ega ruumala.
  • Osad paiknevad üksteisest kaugemal, nende vahel palju vabaruumi.
  • Tõmbe- ja tõukejõud puuduvad.
  • Soojusliikumine on sirgjooneline liikumine põrkest põrkeni.
    Difusioon
    Nähtus, kus aineosade liikumise tõttu on ained suuteliselt iseeneselt segunema.
    Soojuspaisumine
    Nähtus, kus ained soojened paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku.
    Bimetall termomeetri ehitus ja tööpõhimõte
    Bimetall termomeeter on kaks erinevat metalli kõvasti kokku surutud.
    Soojenedes metallid paisuvad ja bimetall kõverdub.
    Siseenergia ? Kuidas seotud temp.?
    1. Aineosade kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
    2. Temperatuuri muutudes , muutub osade liikumiskiirus e kineetiline energia.
    3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aineosakeste siseenergia.
    Browni liikumine? Mida näitab.?
    1. Kergete osade liikumine, molekulide põrgete tõttu.
    2. Aine osad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises.
    Soojushulk
    Füüsikaline suurus, mis näitab kui suure siseenergia hulga keha saab või kaotab soojusülekande käigus.
    Soojusülekanne
    Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale.
    Soojusjuhtivus
  • Üks soojusülekande liik, mis toimub tahketes kehades .
  • Soojusjuhtivuse käigus aine edasi kandumist ei toimu.
  • Head soojusjuhid on metallid, kõige sitem vaakum. (:
    Konvektsioon
  • Üks soojusülekande liik, mis toimub vedelikes ja gaasides .
  • Soojened vedeliku ja gaasi osad muutuvad kergemaks ja tõusevad ülespoole. Asemele tulevad külmemad osad, tekib vedelike ja gaaside ringlus .
    Soojuskiirgus
  • Üks soojusülekande liik, see on infrapuna kiirgus.
  • Mida kõrgema temperatuuriga, tumedam ja mida suurem on keha pindala, seda rohkem keha soojust kiirgab.
  • Soojuskiirgusel ei ole vaja keskkonda.
  • Soojusülekande käigus kandub siseenergia soojemalt kehalt külmemale.
  • See toimub nii kaua, kuni temperatuurid võrdustavad
    Soojusliktasakaal
    Nähtus, kus kehade temperatuurid said võrdseks ja soojusülekannet enam ei toimu.
    Kuidas võimalik muuta sisenergiat.?
    Mehaanilise töö ja soojusülekande abil.
    Soojushulga arvutamine
    Q=cm∆t
    Q-soojushulk J
    c- erisoojus J/kgC
    m-mass kg
    ∆t-temperatuuride vahe (lõpp-algus) t
    Erisoojus
    Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku soojendamiseks ühe kraadi võrra.
    Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J
    Sulamine ja Tahkumine
  • Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks.
  • Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks.
  • Amorfsetel kehadel pole sulamist.
  • Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks.
  • Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest.
    • Tahkumine on vastupidine protsess.
    • Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre.
    • Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb.

    Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel
    Q =+ λm
    Q-soojushulk J
    + λ-sulamisoojus J/kg
    m-mass kg
    Sulamisoojus
    Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja õhe massi ühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril.
    Jää sulamissoojus on 3.4x10⁵J/kg, see tähendab et ühe kilogramm jää sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10⁵J
    Aurumine ja Kondenseerumine
  • Aurumine on protsess, mille käigus vedelikuosad väljuvad vedelikust ümbritsevasse keskkonda.
  • Aurumine toimub igal temperatuuril. Kõige intensiivsem aurumine toimub keemistemperatuuril.
  • Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuliikumisest ja õhuniiskusest.
  • Kui vedelikust väljuvate osade arv on võrdne tagasitulevatega on tegemist küllastunud aurumisega.
    • Kondenseerumise korral tulevad vedelikuosad vedelikku tagasi.
    • Kondenseerumisel vedeliku temperatuur tõuseb

    Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel
    Q=+Lm
    Q-soojushulk J
    +L- aurustamissoojus J/kg
    m-mass kg
    Aurustamisoojus
    Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku aine aurustamiseks kindlal temperatuuril.
    Vee keemissoojus on 2.3x10⁶J/kg
  • Füüsika eksam kaheksandas klassis #1 Füüsika eksam kaheksandas klassis #2 Füüsika eksam kaheksandas klassis #3 Füüsika eksam kaheksandas klassis #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kipakapa Õppematerjali autor
    Füüsika ülemineku eksami küsimused ja vastused üheksandasse klassi.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Füüsika, aine ehitus

    1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine ­ aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis ­ kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik ­ omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas ­ puudub kuju ja ruumala, nad tä

    Füüsika
    thumbnail
    2
    docx

    Soojusõpetuse mõisted

    tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtu

    Aineehitus
    thumbnail
    7
    doc

    Füüsika kordamine 9. klass

    KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põ

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    Termodünaamika

    TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset tööd b) Negati

    Füüsika
    thumbnail
    5
    doc

    Soojus õpetus

    J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): N A = 6,02 10 23 mol Konstantide vaheline seos: R = k N A Soojusõpetus on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat, aine ehituse aluseid ja faasisiirdeid. Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi, tuginedes kolmele eeldusele: a) kõik ained koosnevad molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) molekulide vahel on vastastikmõju (tõmbe ja tõukejõud). Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass)

    Füüsika
    thumbnail
    3
    docx

    Soojusõpetus

    FÜÜSIKA ­ soojusõpetus 1 ) aine ehitus Kehad koosnevad ainetest, ainete segudest. Ained koosnevad aatomitest või molekulidest ­ üliväikesed osakesed, mida silmaga ei näe. Osakeste vahel on tõmbe- ja tõukejõud. Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu

    Füüsika
    thumbnail
    12
    docx

    Kogu 9.nda klassi füüsika materjal

    Soojusõpetus. Kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne? · 10p ei puudu põhjuseta (7p-üks puudumine, 5p-kaks puudumist, 0p-kolm puudumist) · 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3

    Füüsika
    thumbnail
    16
    odt

    Neljakoolikatsed füüsika

    Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun