Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Poliitika maailmasõdade vahel (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal milles seisnes?
  • Millal milles seisnes?
Poliitika maailmasõdade vahel #1 Poliitika maailmasõdade vahel #2 Poliitika maailmasõdade vahel #3 Poliitika maailmasõdade vahel #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 ­ 1918 ­ I maailmasõda. 1919 28. juuni ­ Versailles rahu. 1919 ­ Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal,

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega ­ Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis. Peamisteks põhjusteks olid Demokraatlike traditsioonide nõrkus Poliitiliste erakondade arenematus Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Kahe maailmasõja vahel

Terrori alla satusid ka need, kes selle üles ehitasid. Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha,1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused - hävitati nende juhtivad kommunistid, puhastati pajud asundused (peamiselt mehed). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG , laagrid Siberis ja põhjapiirkondades, tingimused olid ebainimlikud, töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu ning vangid surid massiliselt. Toimus ka tööstuslik sabotaaz. Kasutati ebakorralisi meetmeid ­ uurimine 10p, surmaotsus viidi täide koheselt, sõjaväetribunal, edasikaebamis õigus puudus, kaitse mittelubamine. NL välispoliitika 1920/30ndatel NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks:

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes ­ Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik ­ venemaast oli saanud vaenlane ­ maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud

Ajalugu
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Maailm kahe sõja vahel.

langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: · Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta · Vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine. · Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis

Ajalugu



Lisainfo

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee



Kommentaarid (2)

gucci profiilipilt
Gertrud Rebas: väga hea , aitäh :)
21:32 10-12-2008
Siiiri profiilipilt
Siiiri: Aitäh sulle!
17:49 29-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun