Eesti metsad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Okasmetsad

lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga

Geograafia

5

docx

Harilik kuusk

Voltveti Koolituskeskus Metsamajandus (raietööline) Kodutöö (harilik kuusk) Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused

Metsamajandus

3

docx

Laanemets

puhul. Pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, peavalu ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju head tehtud. Temast saab keediseid, mahlu, veine, likööre. LAANIK Kes on mustikametsas käinud ja pole seal vaid puid imetlenud, see on kindlasti näinud ka meie ühte tavalisemat sammalt, laanikut. Laanik kasvab nimelt peaaegu kõigis Eesti laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Laanik eelistab veidi niiskemaid kasvukohti. Varju talub laanik hästi. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et tundub nagu laanik kasvaks mätaste otsas. Tegelikult see nii ei ole. Laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on

Geograafia

8

docx

Harilik kuusk

Levik ja kasvukohad 4 Paljunemine 5 Kasutamine 6 Huvitavat kuuse kohta 7 Kasutatud kirjandus 8 KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga

Keskkonnaökoloogia

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu. 31. Mis on puuliikide vaheldus? Kirjeldage kuuse vaheldumist lehtpuudega. Kuuse vaheldumine lehtpuudega See on üks enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Selline vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes. Kuusk on tundlik ka temperatuurikõikumistele, eriti negatiivselt võivad noortele taimedele mõjuda kevadised hiliskülmad. Lagedal alal aga

Eestii metsa ökosüsteemid

4

odt

Laanemetsa biosfäär

Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu

Bioloogia

21

doc

Laanemetsad

jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill (lisa 9), harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut (lisa 10), harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused

Bioloogia

11

docx

Ulukikahjustused

Suvel toitub rohttaimedest, kevadel ja sügisel käib põldudel orast söömas. Sügisel sööb ka metsamarju, seeni, samblaid ja samblikke. Talvel toitub lehtpuude võrsetest, koorest ja pungadest. Eriti meeldivad talle paju, haab, vaarikas, pihlakas jt. Kuusekultuurides teeb suurt kahju süües noorte kuuskede ladvakasvusid. Punahirv on maailmas laialt levinud, Eestis aga väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel siit täiesti puudunud. Tänapäeval on ta sagedasem Eesti läänesaartel ja Lõuna-Eestis. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn "sabapeegel". Elupaigana eelistavad nad rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku.

Metsamajandus

Kommentaarid (0)