USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda (3)

Sarnased õppematerjalid

13

pptx

USA tekkimine

koloonias oma seadusandlik kogu 1647 Massachusettsis seadus: igas üle 50 inimesega asulas peab olema kool 1636 Harvardi ülikool 1701 Yale jne Vastuolude teravnemine 1754 Franklini Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus 1754-1763 Briti- Prantsuse koloniaalsõda (Seitsmeaastane sõda) 1765 sõjaväe majutamise ja ülalpidamise seadus 1765 tempelmaksu seadus 1766 tempelmaks tühistatakse, sisseveotollid USA iseseisvussõda 1775 - 1783 1773 Bostoni ,,teejoomine" Click to edit Master text styles 1774 I kontinentaalkongress katkestati kaubavahetus Second level Third level Inglismaaga Fourth level aprill 1775 sõjaline kokkupõrge Lexingtonis Fifth level 1775-1783 Iseseisvussõda patrioodid vs lojalistid

Ajalugu

15

pptx

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika Ühendriikide sünd  Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad ­ konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel,

Ajalugu

47

docx

Nimetu

· 1763 Pariisi rahu likvideeris Prantsuse koloniaalimpeeriumi Ameerikas 1. Senised Kanada ja PA prantsuse valdused (Suure järvistu piirkond, Ohio- ja Mississippi jõe org) SB-le (va Lõuna-Louisiana) 2. Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotab (Ida-) Florida SB-le (Hisp. sai Florida tagasi 1783 3. Em kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise prantsuse (Lõuna)- Louisiana Mehhiko lahe ääres. Briti võit 1763 · Briti impeeriumi võimu alla kuulus nüüd kogu Põhja-Ameerika Mississippist ida pool · SB-l pidi lahenama keerulise uusasustuse levimise küsimuse / indiaanlaste õiguse maaomandile ja piirialade kaitse korraldamine · 1763 kuninglik proklamatsioon: uusasustus ei tohi levida apalatside mäestikust läände (omavoliliselt) ... seal esialgu reservmaa indiaanlastele · See otsus ei meeldi ameeriklastele ! Konflikti algus SB-ga 1763-1774: maksutüli  · Seitsmeaastane sõda oli tekitanud SB-le suure riigivõla (140milj. naela)

Kategoriseerimata

3

doc

Konspekt ajaloost

56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon ­ kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament.

Ajalugu

24

pptx

USA sünd

• Keelatud oli osta mitmeid kaupu teistest riikidest, kalli raha eest müüsid neid vaid inglased. • Apalatšidest läänepoole elama asumine oli keelatud. • Inglise sõjaväe majutamine ja ülalpidamine alates 7-aastasest sõjast (1756-1763.) Iseseisvumine • 1773.a. nn. Bostoni teejoomine • 1774- I kontinentaalkongress – kolooniate esinduskogu, ei nõua veel lahku löömist Inglismaast. • 1775- inglaste jõudemonstratsioon Lexingtoni all • algab USA Iseseisvussõda • Kutsutakse kokku II kontinentaalkongress, mis valis G.Washingtoni 13 koloonia sõjajõudude ülemjuhatajaks. • 1776 võeti vastu ISESEISVUSDEKLARATSIOON, põhiautor T. Jefferson Selle dokumendi järgi on kõigil rahvastel õigus enesemääramisele, õigus kukutada ebaõiglane valitseja. Kõik inimesed on sündinud võrdsetena, igaühel on õigus elule, vabadusele ja õnne püüdlemisele USA I ja III president George Washington (1732- Thomas Jefferson (1743-

Ajalugu

8

doc

Ameerika sünd - indiaanlased

Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse tein

Ajalugu

2

rtf

Eurooplaste kolooniad Põhja-Ameerikas

Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi 3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põhjused (lootus leida tööd)

Ajalugu

9

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

üle poole olid inglased. Kuninga nimetas koloonia kuberneri, lisaks oli igas koloonias seadusandlik kogu. Oluline oli kooliharidus, Massachusetts'is pidi olema igas üle 50 elanikuga asulas kool, sinna rajati ka Harvardi kolledz. Hiljem rajati veel kolledzeid. Kolooniaid oli 13. Põhjas: New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island, Connecticut, New Jersey, New York, Pennsylvania, Delaware. Lõunas: Maryland, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia. Benjamin Franklin lõi Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti (1754), mille kohaselt pidid kolooniad olema Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus. Hiljem aga sai Franklinist üks asumaade iseseisvuse eest võitlejaid. Teine suurem valgustaja oli Thomas Jefferson, pooldas rahva suveräniteediideed, oli üks iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Hiljem sai temast ka USA president. George Washington oli kolmas oluline isik iseseisvumisprotsessis, ta oli Iseseisvussõjas ülemjuhataja ning temast sai esimene USA president

Ajalugu

Kommentaarid (3)