50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
125 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kertu90
Õppematerjali autor
seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskkõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga 7. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine Materiaalsed tunnused: 1. Inimõiguste austamine riigi poolt 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist 3. Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne, loomuõiguslik käsitlus 12 Juriidiline: Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, mida enam tema
. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 4. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 5. Mis on õigussuhte objekt?
regulatsiooni peamine vahend. 7.Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduseelnõu vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon, seaduse avaldamine. 8.Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Täidesaatev riigivõim kuulub Eestis Valitsusele. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel. Vabariigi Valituse õigusaktid on allutatud seadustele. Valitsuse määrus on normatiivakt, korraldused on üksikaktid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja seadluste järel kõige tähsamad õigusaktid. 9.Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt
Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu on ta käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasisi suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Normatiivakt ehk õigustloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga
maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan  parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks
7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaalvetes. (Eest maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.) 8. ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel  peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Kui õigusnorm kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, siis annab ta samas tulevastele õigussuhte subjektidele ka teatud õigused ja kohustused. Õigussuhtes omandavad
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75)  Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.  Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid