Kas Eesti ühineb euroga 2011.aastaks? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Euro plussid ja miinused

.................................................. 8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö räägib euro plussidest ja miinustest. Pole jäänud palju aega kui 1.01.2011 astume ka meie euroalasse ja võtame käibele euro. Uurimistöö valiku tegin sellise, kuna see on hetkel kõige aktuaalsem teema. Toon välja inimeste arvamuse eurole ja mida Eesti üldse peab tegema, et me saaksime euroga liituda. Inimeste arvates on see halb, et kaotame enda vabaduse sümboli, aga kas see kõik on lihtne? 3 Ülevaade euro kohta Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline organ Euroopa Ülemkogu otsustas, kes liikmesriikidest saavad euroalaga ühineda. Euroopa Ülemkogu määrab Euroopa Liidu otsuste üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembril 2009 sai sellest institutsiooni

Majandus

2

docx

Kuidas tuli Euro Eestisse?

Kuidas euro Eestisse tuli? · Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud vastavad nõuded. · Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466. · Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel. · Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks. · Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul.

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Rahvusvaheline rahandus

põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi,

Rahvusvaheline rahandus

16

rtf

Rahareformide olemus ja näited

SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on ,,Rahareformide olemus ja näited" ning minu referaadi eesmärgiks on lugejateni tuua rahareformide olemus ning et lugejad paremini olemusest aru saaksid ka mõningad näited. Nagu sõnast ,,rahareform" aru võib saada, on see seotud rahaga ning seetõttu alustasingi oma referaati raha defineerimisega ja kuidas see meieni tuli. Teises peatükis keskendusin rohkem rahareformi olemusele ning kolmandas peatükis olen toonud rahareformide näidetena välja Eesti neli rahareformi, kuna just nende kohta oli kõige rohkem informatsiooni. Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist!

Analüüsimeetodid äriuuringutes

14

docx

Eesti majanduse päevasündmus: euro - eile, täna ja homme.

võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega ­ euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg oli Euroopa Liidu väiksem ja majanduslangust suudeti ohjes hoida. Üks olulisi kriteeriume oli krooni vahetuskursi stabiilsena hoidmine, õnnestus seegi. Enim raskusi minu arvates eesti jaoks tekitas hindade stabiilsuse hoidmine. November 2009 täideti ka inflatsioonikriteerium, seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon. Suuremad ja laiemad ettevalmistused eurole üleminekuks hakkasid 2004 aastal veel enne kui Eesti liitus Euroopa Liiduga

Majandus

13

doc

"Euro kasutuselevõtt Eestis"

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse Õppetool Gaili Lall ÄJ-09 Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe  Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1

Majandus

8

docx

Rahandus

seejärel kulla vastu. Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 – rubla. 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest –

Raha ja pangandus

10

docx

Pangandus

3. Rahasid Eestis viimase 100 aasta jooksul - Iidsetel aegadel kasutati eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu. Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta pärinevad aastast 1265, tõenäoliselt vermiti neid aga juba varem. Viimased mündid vermiti Eestis 1681. aastal Tallinnas. - Kuni iseseisvumiseni 1918.a käibis Eestis vallutajariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). - Oma raha tuli Eestis käibele 1918.a. novembris. Esialgu võis aga Eesti marga kõrval kasutada ka idarubla, tsaarirubla, duumarubla, Kerenski rubla, idamarka, Saksa marka ja Soome marka. - 1919.a. 20.mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. Eesti mark püsis stabiilsena 1924.a. - 1927.a. võtis Riigikogu vastu rahaseaduse (jõustus 01.01.1928)- EV rahaühikuks ja seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon, mille väärtus võrdus 100/248 g kulla väärtusega. Krooni kurssi hoiti stabiilsena 1933.a. kui kurssi devalveeriti 35%.

Pangandus

Kommentaarid (0)