50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kessukese
Õppematerjali autor
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade.
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini
Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: · Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.
1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku
võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul
Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze,
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid