Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv,higistam
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA
ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile. (Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga
keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Psühholoogide eesmärk on uuride inimeste käitumist teadlikult. INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID Arenemine- muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Areneb mötlemine, hoiakud, huvid jne Eostumisest surmani Areng ehk evolutsioon Taandareng ehk involutsioon Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal miski muu taandareneb, hävib. Kasvamine on keha välismöötmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, möötmed. Eostumisest täiskasvanueani
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
, kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka psühholoogilise küpsemise kriisiperioodid.
Kõik kommentaarid