Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rootsi aeg, Põhjasõda (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rootsi aeg-Põhjasõda #1 Rootsi aeg-Põhjasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Timo Puistaja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

(Rootsi ­ Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Rootsi aeg ja Põhjasõda

Rootsi aeg ­ 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. ­ asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning k�

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda

alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte ­ Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius ­ Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius ­ 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius ­ Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul ­ Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi ­ vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl ­ Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I ­ Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII ­ Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I ­ Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II ­ Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 ­ Liivi sõda

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611

Ajalugu
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1695 ­ Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 ­ Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 ­ Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 ­ Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 ­ Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 ­ Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 ­ Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar ­ Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober ­ Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november ­ Narva lahing 1701 ­ Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember ­ Erastvere lahing 1702 juuli ­ Hummuli lahing 1703 ­ Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai ­ Kastre veelahing 1704 12. juuli ­ Tartu vallutamine 1704 9. august ­ Narva vallutamine 1708 ­ Vinni lahing 1708 ­ Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 ­ Poltaava lahing 1710 29

Ajalugu



Lisainfo

470-sõnaline, piisavalt täpne ülevaade Rootsi ajast: Eestimaa maakonnad, Liivimaa kubermangud, Maariik, Lutherlus, Reduktsioon, Forselius, Tartu Ülikool, Johan Skytte, Gustab 2 Adolf, Heinri Tahl, Vennad Virginiused, Käsu Hans, Suur nälg, Põhjasõja põhjused ja tulemused.

Kommentaarid (1)

katrina78 profiilipilt
katrina78: abiks ikka
18:38 22-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun