Inimene on sündinud vabama , ometi on ta kõikjal ahelais (2)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

"Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas"

"Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" Jean-Jacques Rosseau Sündides saame maailmalt kõige väärtuslikuma kingituse - vabaduse olla. See annab meile võimaluse sõltumatult tegutseda ja otsustada, mõelda omaenda mõtteid, olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja

Kirjandus

2

doc

Filosoof Jean-Jaques Rousseau

Ta tahtis uurida, kas ühiskonnakorralduses võib leiduda mingi reegel, mis tagaks ühiskonna seadusliku ja kindla juhtimise ­ võttes inimesi niisugustena, nagu nad on, ja seadusi niisugustena, nagu nad saavad olla. Õiguse ja kasulikkuse kooskõla nimel püüab Rousseau oma töös pidevalt ühinduda õigusega lubatud ja huvi poolt ette kirjutatut. Põhiliste ühiskondliku leppe seisukohtade juurde võib tuua esile järgmist: - iga inimene on sündinud vabana ja on ise endale peremees, keegi ei ole võimeline allutama inimest tema nõusolekuta. Rousseau rõhutas, et inimene ei ole võlgu nendele, kellele ta ei ole midagi lubanud. . - õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Loomuliku õiguse vastukaaluks esitas Rousseau poliitilise õiguse mõiste, mis rajanes kokkulepel. - inimeste seas igaühe seadusliku võimu aluseks võivad olla ainult kokkuleped: seaduslik võim tekib

Filosoofia

2

docx

„ Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid“

Jean-Jacques Rousseau ,, Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" Anastassia Beljajeva 124504 TASB Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais. Kõikidel on omad kohustused ja eesmärgid, kus peab alati arvestama sellega, et ei saa lõplikult olla iseenda peremees. Vaim ja ainus ühiskonnavorm on perekond: jäävad lapsed isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks. Kui see vajadus katkeb siis kaob ka loomulik side nende vahel. See kõikidele ühtviisi omane vabadus tuleneb inimloomusest. Inimese esimene seadus nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja tema esmased mured on need, mis puudutavad teda ennast

Õigus

6

doc

Tsitaadid

" (La Rochefoucauld) · "Nälg on parim kokk." (Cicero) · "Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway) · "Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sofokles) · "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer)

Eesti keel

1

odt

Mis piirab meie vabadust?

takistusi." Teisest küljest ütles Simone Weil, Prantsuse filosoof. ,,Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Seega on vabadus see, kui inimesel on võimalus jõuda eesmärgini ja teha valikuid. Kahjuks ei ole tänapäeval suurel osal inimestel võimalust jõuda eesmärgini või valida. Ühiskonna-, usu- ja moraalipiirangud valitsevad meie igapäevast elu, sõnavabadus on mõnes kohas midagi ulmelist. ,,Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais," lausus Jean-Jaques Rousseau, prantsuse filosoof. Üheks näiteks võib tuua islami traditsioonilise burka kandmise. Lääne-Euroopas on burka kandmine keelatud, põhjuseks on toodud turvalisus, kuna burka alt pole näha inimese nägu. Võin väita, et tegu on vabaduse piiramisega, kuna võeti ära valikuvõimalus ­ kas kanda burkat või mitte. Benjamin Franklin, Ameerika filosoof, ütles: ,,Need, kes annavad käest esmase vabaduse, saavutamaks ajutist

Filosoofia

2

rtf

Kirjand - Inimene on see, kelleks ta end ise teeb (Sartre)

,,Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (Jean-Paul Sartre) ,,Mis on see inimese osa laias ilmas?" küsib Juhan Viiding. Tõepoolest, inimene on olnud uurimisobjektiks filosoofidele aastatuhandeid. Esimeseks mõtlejaks võib vist pidada seda meest või naist, kes esitas esimesena küsimuse ,,mis on inimese roll maailmas?". Tänapäevani ei ole kirjutatud ühtegi õpikut ega juhendit, mis vastaks sellele küsimusele. ,,Inimene on saladus," ütleb Dostojevski. Kes ta siis ikkagi on ­ see inimene? Kui sünnib uus ilmakodanik, on tavaliselt lapse vanemad õnnelikud. Nad on aidanud

Kirjandus

5

doc

Prantsuse valgustatus

" - Kuulsaim teos on "Pensees" ­ Mõtted. - See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. - Pascal kannab kartesiaanliku abstraktsiooni üle üksikeksistentsile: - "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe." - "Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi." (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus) - Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. - Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Pascali kihlvedu - Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas igavene elu? - Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku vastust. - Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse

Ajalugu

18

odp

Jean Jacques Rousseau

Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Tema romaanid on "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest" Suri Pariisi lähistel 1778.  Pedagoogilised vaated "Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus." Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik. Õigem kui headus on voorus. Ideaali alus ­ loodus. Loodus on inimesed loonud õnnelikuks.  Pedagoogilised vaated Piirdume ainult nende teadmistega, mida sunnib meid otsima instinkt ja jätame üleliigse. Mõistlikule inimesele pole tarvis teada, mis on, vaid mis on väärtuslik teada. Tema looduse mõiste on osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu.  Pedagoogilised vaated

Kirjandus

Kommentaarid (2)