Betoonitööd talvel (1)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Betooniga töötamine alla 5 kraadi

veeda. o Kivimnaterjalipunkrisse puhutakse kuuma õhku(90-100°C). Betoonimine Külma ilmaga käib betoonimen kiiresti ja välditakse segu jahutavaid teisaldus-ja käsitsusviise. Betoonisegu pumpamine on tavaliselt parime teisaldusviis, kui soovitakse vältida temperatuurikadu. Tihendatud betoonisegule tuleb teha võimalikult kiirelt külmakaitse, sest temperatuuri kaod suurendavad soojendamisvajadust ja aeglustavad betooni tugevuse arenemist. Betooni soojendamine Talvel betoonimine nõuab alati soojendamist. Soojendamise esimene eesmärk on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arengu tagamine. Teine eesmärk on lahtirakestamistugevuse saavutamine(60% normtugevusest. Betooni soojendamine tuleb kavandada selliselt, et kogu tarindis oleks ühtlane temperatuur. Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus

Betoonitööd

18

doc

Betooni valik

...................................................... 8 4.1. Vertikaalkonstruktsioonide tihendamine........................................................................................8 4.2. Horisontaalkonstruktsioonide tihendamine....................................................................................8 5. Talvine betoneerimine.........................................................................................................................10 5.1. Mõned soovitused talvel betoneerimiseks....................................................................................10 6. Betooni järelhooldus ja kahanemine...................................................................................................12 6.1. Algperioodi kahanemise vähendamine........................................................................................ 12 6.2. Pikaajalise kahanemise vähendamine................................................................................

Informaatika

62

pdf

BETOONI JA RAUDBETÖÖNITÖÖD

1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd   2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal

Betoonitööd

20

doc

Ehitusmaterjalide referaat

proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni saamise eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjali (liiv, kruus, killustik) kasutamine. Kunda tsementidest saab võrdse veetihedusega betooni portland-põlevkivitsemendiga märgatavalt väiksema tsemendi hulga juures kui portlandtsemendiga. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm) millele

Ehitusmaterjalid

10

pdf

Eksamiküsimused õppeaines „Betooniõpetus“

betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud Etteantud koostisega betoon: betoon, mille koostis ja kasutatavad materjalid on tootjale ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja

Betooniõpetus

17

doc

Ehitusmaterjalid

Eemaldatakse segamise, paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks. Betooni kivinemise tingimused ja betooni hooldamine: · betooni hooldamine ei lõpe segu paigaldamise ja tihendamisega · betooni hooldamine seisneb kivinevale betoonile maksimaalselt sobivate tingimuste (niiskus ja temperatuur eelkõige) loomises. Värske betoon ei tohi: · välja kuivada (kuumades kliimatingimustes) · külmuda (külmades kliimatingimustes) · üle kuumeneda Seega tuleb jälgida kivinemise käiku ja võtta ette meetmeid nende viimiseks vastavusse betoonile vajalike tingimustega. Betoonisegu transporditakse objetidele seguautodega. Betooni paigaldamine on vaid üks osa betoonitööst. Õige ja hoolikas järelhooldus on hea lõpptulemuse saavutamiseks vältimatu ­ see parandab betooni tugevust, püsivust,

Hooned

6

odt

Mineraalsed sideained

betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa.  7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi

Ehitus

34

docx

EHITUSMATERJALID

Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi Külmalõhed- välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Sagedamini paikneb tüve tüükaosal, sügavuti ulatub säsini. Välispinnal kaasneb lõhega puidu ja koore kasvamisest tingitud iseloomulike vallikeste ja harjade moodustamine tüvel. Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel.

Ehitusviimistlus

Meedia

Kommentaarid (1)