DNA, RNA, Valgud (8)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Valgud, RNA

peptiid sidemed ei katke , säilib valgu esmane struktuur;Denatureeriva tegrui mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. N: munavalge vahustamine Valkude Renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine(hapetes keetmisel) Valkude ülesanded: · Biokeemilist treaksiooninde kiirust reguleerivad valgud ,mida nim. ensüümideks (N: inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist); ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta; igal ensüümil üks kindel ülesanne; ensüüm ise ei muutu · Ehituslik funktsioon( kõikide organellide ehitusmaterjal; enamus organelle ümritsetud membraaniga) · Transportfunktsioon(hemoglobiin (valk punases vererakus) ; Transportvalgud membraanis; valgumolekul muutes oma kuju vahendab ainemolekule läbi membraani)

Bioloogia

4

docx

Organismide koostis - konspekt

pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad

Bioloogia

5

doc

Valgud, nukleiinhapped

Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ­ ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid ­aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4

Bioloogia

10

doc

Organismide koostis

Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ­ ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik ­ keskne eluelement ­ kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 ­ fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik ­ esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse

Bioloogia

6

rtf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

transkriptsioon, o valgu süntees e. translatsioon. Molekulaargeneetika uurib molekulaarsel tasemel, kuidas ja millal DNA molekulides paiknev pärilik info avaldub konkreetsetes tunnustes. Replikatsioon on DNA kahekordistumise protsess, mis toimub enne rakkude jagunemist. Sellega tagatakse, et pooldumisel (mitoosil) moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. Üldistatult võime öelda, et indiviidi pärilikud tunnused kujunevad paljude valkude koostoime tulemusena. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Enamiku valkude koostisest leiame 20 erinevat aminohapet. Valkude erinevad omadused tulenevad aga nende 20 aminohappe järjestusest – millised aminohapped millises järjekorras on valgu molekulis. Valkude sünteesiks vajalik info (nende aminohappelise järjestuse kohta) tuleb geenide koostises oleva DNA nukleotiidide järjestusest. Ehk teisisõnu, DNA monomeeride järjestus määrab ära valgu monomeeride järjestuse.

Molekulaarbioloogia

5

docx

Organismi keemiline koostis

V: Glükogeen ja tärklis. 8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka? V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis energeetilist funktsiooni, varuaine, kaitseaine, lahusti, ehitusmaterjal, regulaatorained. Rasvad, vahad, õlid, steroidid, vahad. 9. Mis on valgud? V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga

Bioloogia

15

docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates.

Bioloogia

6

docx

Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis

1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini

Geenitehnoloogia

Kommentaarid (8)