Varauusaeg Euroopas (17)

• Koloniaalvallutused
  
• Reformatsioon
  
• Absolutism
  
• Valgustus
  

• Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale.
  
• Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat.
  

• Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus .
  
• Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
  
• Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas.
  

• Hispaania , Prantsusmaa, Inglismaa
  
• Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse.
  
• Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke.
  

• Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda.
  
• Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused .
  

• Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
  
• Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas).
  

• Säilis killustatus.
  
• Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias .
  
• Karl V (1519- 1556 ) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks.
  

• Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga).
  
• Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
  
• 1492 vallutati Granada ( araablaste võimupärand).
  
• Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas.
  

• 1453 vallutati Konstantinoopol
  
• Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini.
  

• Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast.
  
• Sagedased sõjad Venemaaga.
  

• Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa.
  

• Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja.
  
• Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel.
  

• Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
  
• Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas.
  
• Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritšina – võimuterrori.
  

• Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel.
  
• Edu polnud kummalgi poolel.
  
• Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt).
  

• Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast ).
  
• Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale .
  

Renessanss ja humanism

• Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele.
  
• Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel.
  

• Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.
  
• Ka maine elu pidi olema nauditav.
  
• Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
  
• Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele.
  
• Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused – poeedid ja kunstnikud .
  

• Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze , kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa.
  
• Huvituti antiikautorite töödest.
  
• Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo).
  
• Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris.
  

• Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli , paradiis).
  
• Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius.
  
• Inimlike tunnete kajastamine.
  

• Sonetid – luuletused armastatud Laurale.
  
• Poeem “ Africa ” muistsetest Puunia sõdadest.
  

• Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest.
  
• Pilgati valevagadust ja askeetlust.
  

• Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes.
  
• Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias.
  

• Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid .
  
• Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad .
  
• Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised).
  
• Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika.
  

• Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.
  

• Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks.
  
• Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised.
  

• Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
  
• Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes.
  
• Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit.
  

• Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid.
  
• Kriitika kiriku ja paavstide aadressil.
  

• Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) – kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust.
  
• Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine.
  
• Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks.
  

• Antiikaeg (“Suveöö unenägu”)
  
• Renessansiaegne Itaalia (“ Romeo ja Julia “)
  
• Inglismaa ja naabermaade ajalugu (“ Macbeth ” ja “ Hamlet ”)
  

• Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest.
  
• Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool.
  
• Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma.
  

• Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased.
  
• Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese.
  
• Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma , kuulutas Galilei saalist väljudes: “Ta liigub siiski!” (st Maa).
  

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed

• Tasuda rahas isamaiste vürstide eest.
  

• Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte.
  

• Kompass ja astrolaab – laeva asukoha täpseks määramiseks.
  
• Karavell – väike, kuid merekindel purjelaev .
  
• Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult.
  

• Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust.
  

• Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel.
  
• Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone.
  
• 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu ( 1471 )
  

• Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks.
  

• Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest.
  
• Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades.
  
• Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492.
  
• 12. okt. jõuti San Salvadorile ( Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti .
  
• Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile ( Venezuela – “Uus Veneetsia ”).
  
• Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses .
  

• Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga , mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks.
  

• 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni.
  
• Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta).
  
• Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa.
  

• Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja.
  

• 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes.
  
• Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu ( Magalhaesi väin),
  
• Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega.
  
• Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile.
  
• Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega.
  

• 16. saj. II pool portugallased Jaapanis .
  
• 17. saj. algul hollandlased Austraalias.
  
• 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul.
  

• Vallutamine , paljaks röövimine, orjastamine , hävitamine ( indiaanlased , Aafrika mustanahalised).
  

• Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus.
  
• Uued sadamalinnad Atlandi ääres – Amsterdam , Antwerpen, London.
  

• Kauba- ja fondibörs.
  
• Hindade revolutsioon – väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks.
  

• Avardus maailmapilt.
  
• Uued põllukultuurid – kartul , tubakas , kakao, tee, kohv, tomat, mais.
  
• Mitme uue haiguse kaasatoomine.
  

Reformatsioon

• Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks.
  
• Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest.
  

• Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt.
  
• Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis.
  
• Indulgentside müük.
  
• Humanismi levik.
  

• Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja – suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus.
  
• Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna ja tegutses seal usuteaduste professorina.
  
• Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega.
  

• Terav vastuseis indulgentside müügile – 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi.
  
• Õndsaks saab vaid usu läbi ( kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline).
  
• Usutõe ainsaks allikaks on Piibel .
  
• Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda – tõuge emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis ise Uue Testamendi saksa keelde).
  
• Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda.
  
• Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga).
  
• Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu.
  
• Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust.
  

• Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja leidsid poolehoidu.
  
• Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla .
  
• Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle.
  
• Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud.
  
• Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes.
  
• Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega.
  

• Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt.
  
• Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks.
  
• Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis.
  

• Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale.
  
• Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist.
  
• Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla.
  
• 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt.
  
• Müntzer vangistati ja hukati.
  
• Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele”.
  

• Uuendusi taotlevad protestandid – protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi.
  
• Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse.
  

• Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused.
  
• Kehtis põhimõte” kelle võim, selle usk”, alamate usuvaliku määras nende valitseja.
  

• Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa.
  
• Luterluse seadustamine – katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik.
  
• Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne.
  

Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon

• Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist.
  

• 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist.
  
• Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega.
  
• Kirikutest viidi välja pühapildid.
  
• Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus.
  

• Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi.
  
• Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”.
  
• Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse.
  
• Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik.
  
• Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta.
  
• Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid).
  
• Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus ).
  
• Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit.
  
• Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal).
  

• Ei pooldanud Lutheri õpetust.
  
• Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu.
  

• Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast.
  
• Kirikupeaks kinnitati kuningas.
  
• Suleti kõik kloostrid , maad ja varad konfiskeeriti.
  
• Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära.
  

• Taanis , Rootsis, Soomes.
  

• Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted.
  
• Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani.
  

• Inkvisitsiooni tugevdamine – protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.
  

• 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile.
  
• Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel “Eesmärk pühendab abinõu!” (appi võeti ka pistoda ja mürk).
  
• 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi.
  
• Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini , korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust.
  
• Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.
  

• Karl V poeg.
  
• Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia , Napoli, Milano ja kolooniad.
  

• Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise.
  
• Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks.
  

• 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama.
  
• Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal.
  
• Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades.
  

Ususõjad

• Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas.
  
• 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda .
  

• Kõrged maksud ja mitmed kauplemispiirangud põhjustasid rahulolematust (nt suleti ligipääs Hispaania asumaade toorainetele).
  
• Kalvinismi karm mahasurumine inkvisitsiooni poolt.
  

• Göösid (kerjused) – Madalmaade vabadusvõitlejad.
  
• 1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste.
  
• Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest.
  
• Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte.
  
• Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid , sundides nad taganema.
  
• Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse.
  
• 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik).
  
• Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla.
  

• Tagati kõrge elatustase ka alamkihile.
  
• Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid – merepinnast madalamal asuvaid põlde.
  
• Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku.
  
• Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst – Rubens Rembrandt .
  
• 1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust.
  

• Mary Tudor (“Verine Mary”) – Henry VIII tütar 1. abielust , oli katoliku kasvatusega.
  
• Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati.
  

• Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku.
  
• Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega.
  
• Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest šoti kuningannat Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane.
  
• Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati.
  
• Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake ’i poolt.
  
• 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia.
  

• Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante.
  
• Õukonnas mõjukad Guise’d toetasid katoliiklasi.
  
• Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel.
  

• Hugenotid – Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa.
  
• Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse.
  
• Esialgu saavutasid edu hugenotid – neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse.
  

• Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti.
  

• Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon.
  
• Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.).
  

• Valitsevaks usuks on Prantsusmaal katoliiklus.
  
• Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis).
  
• Protestandid said teenida riigiametites.
  
• Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide erikorraldus ( omavalitsus , väeosad, kindlused ).
  

• Usutülide kulminatsioon Euroopa riikide vahel, kus peamiseks sõjatandriks sai Saksamaa.
  
• Võitlus ülemvõimust Euroopas, kus katoliiklik Prantsusmaa sõdis protestantlike riikide leeris.
  
• Protestantlik Unioon – Põhja-Saksa riigid, Rootsi, Taani, Prantsusmaa.
  
• Habsburgid ja Katoliiklik Kiiga – Lõuna-Saksa riigid, Austria, Hispaania.
  

• Algul oli edu katoliiklastel – suruti maha böömi (tšehhi) aadlike ülestõus ja sunniti Taani väed Saksamaalt lahkuma.
  
• Rootsi kuninga Gustav II Adlofi vägede võidud Saksamaal (1630, 1632).
  
• Rootsi liitlase Prantsusmaa sõtta astumine (1635) – Richelieu kogutud suur vägi ründas katoliiklasi mitmel rindel.
  

• Saksamaa kaotas suuri alasid Prantsusmaale ja Rootsile.
  
• Saksamaa killustatus süvenes, keisrivõim nõrgenes.
  
• Saksamaa usupiirid jäid muutmata.
  
• Peaaegu inimtühjad külad ja linnad.