Õiguse alused (1)

Sarnased õppematerjalid

24

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht ­ avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ­ ühiskond

Õigus alused

39

docx

Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires. Õiguses väljendub riigi tahe. Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe. Õigus=kohustus. Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik õigusnorme selleks et enda ja enda hallatavate süsteemide tööd reguleerida. Seab piire. Õiguse täitmine tagatakse sunniga. Õiglus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Riik ei tohiks

Õigusõpetus

19

doc

Eksamiküsimused

küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi ­Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap ­ väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk ­ parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 2

Õigusteadus

54

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) ­ riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused

43

doc

Õigusteadus

Õigusnormid ­ käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) ­ rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna ­ suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem ­ seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem ­ pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid ­ usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid ­ pärimusest, traditsioonist tulenev õigus

Õiguse alused

19

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

1) regulatiivsed ­ määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad ­ näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.

Sissejuhatus õigusteadusesse

3

doc

ÕIGUSE ALUSED

Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid): mandrieuroopa; angloameerika (common law); islami õigus; aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia ­ iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus.

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

44

doc

Õiguse alused eksami konspekt

Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid:

Õiguse alused

Kommentaarid (1)