Laboratoorne töö nr. 2 - Elastsusjõu uurimine

Vene, Marko

Laboratoorne töö nr. 2 - Elastsusjõu uurimine (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

LABORATOORNE TÖÖ NR. 2
ELASTSUSJÕU UURIMINE
Töövahendid: 25 cm pikkune kummipael, vettpidav väiksem kilekott , nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats , tundmatu massiga keha (telefon), vesi.
Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke ’i seadust ja määrata keha mass.
Teoreetiline eeltöö:

Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu.

Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku.

Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke’i seadus. F e = kl, kus l ( delta l) väljendab deformatsiooni pikenemist ja k on võrdetetegur, mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m.

Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke’i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine .

Kummipaela jäikus sõltub keha materjalist, kujust .
Töö käik:

Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti.

Hakkasin kilekotti täitma kindlate veekogustega, iga kord 100 g ning märkisin skaalale iga osutinäidu peale vee lisamist.
Vee mass (ml)
Kaugus 0-st (cm)
100
0, 2
200
0,5
300
1,1
400
2,0
500
2,9
600
3,9

Vee lisamise lõpetasin 600 ml juures, sest kummipael ei veninud enam. (Kummi elastsuspiirkond oli ammendatud )

Tühjendasin kilekoti veest ja määrasin keha massi (telefon), mis oli ~ 125 g.

nr
m (kg)
F (N)
l (m)
1.
0,1
0,1 * 10 = 1
0.2 / 100 = 0,002
2.
0,2
0,2 * 10 = 2
0,5 / 100 = 0,005
3.
0,3
0,3 * 10 = 3
1,1 / 100 = 0,011
4.
0,4
0,4 * 10 = 4
2,0 / 100 = 0,02
5.
0,5
0,5 * 10 = 5
2,9 / 100 = 0,029
6.
0,6
0,6 * 10 = 6
3,9 / 100 = 0,039
6.

Kummipaela elastsuspiirkond on 0-3,9 cm, 6 N suuruse jõuga on kummi elastsuspiirkond ammendatud.

Kummipael omab oma elastsuspiirkonnas jäikust suurusega 6 N/m.

1 millimeetriline viga 50 mm-lisest pikenemisest on 1 mm * 100 % / 50 mm = 2 % ning 5 ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab 5 ml * 100 % / 100 ml = 5 %. Kokku saan 2 % + 5 % = 7 %. Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 7 % jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest.
2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Laboratoorne töö nr-2 - Elastsusjõu uurimine #1

Laboratoorne töö nr-2 - Elastsusjõu uurimine #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marko Vene Õppematerjali autor

laboratoorne töö- Elastsusjõu uurimine

laboratoorne füüsika elastsusjõud jõud

Sarnased õppematerjalid

doc

Elastsusjõu uurimine - Laboratoornetöö number 2

Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest?

Füüsika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

Ka mineraalides esineb kaadmium sageli koos tsingiga, seetõttu on kaadmium sattunud loodusse enamasti just tsingi tootmise käigus. Praegusel ajal kasutatakse kaadmiumi muu hulgas värvainetes (kaadmiumsulfiid on värvuselt kollast tooni) ja elektroonikas. Merekeskkonnas esineb kaadmium peamiselt lahustunud ioonidena või kloriidikompleksina, välja arvatud hapnikuvabad süvaveed, kus sulfiid muudab kaadmiumi kiiresti setteks. Kaadmium on üks kõige ohtlikumaid raskemetalle ja tema uurimine keskkonnas, sealhulgas Läänemeres on üheks prioriteediks keskkonnakaitses./33/ 2.1.3 Vask (Cu) CAS nr. (7440-50-8) Vask on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kaks kui Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga reguleeritud ohtlik aine /7/. Mereorganismides on vase määramine ette nähtud nii HELCOM COMBINE programmis kui ka Eesti Riikliku keskkonnaseire allprogrammis EMÜ standard vasele merevees puudub

Bioloogia

108

pptx

Mehaanika ll

kasutusele rõhumisjõumõiste. Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.Rõhumisjõu tähisena kasutatakse jõu üldtähist →F. Rõhumisjõud mõjub alati pinnaga risti. • Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati vastumõju ehk reaktsioon. Tegemist on jõuga, mida nimetatakse toereaktsiooniks. Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. • Arvestamaks rõhumisjõu jaotumist mõjupinnale kasutatakse mõistet rõhk. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p (ld pressûra 'rõhk') Kokkuvõte, küsimused • Rõhumisjõud-Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.

Mehaanika

pdf

DÜNAAMIKA

26 Lahendus. Teeme joonise. Vasakul on vedru Antud: vabas olekus. Kuulikese riputamisel x0 = 6 cm = 0,06 m pikeneb vedru x0 võrra. Tekib g = 9,8 m/s 2 tasakaaluasend, kus kuulikese T=? raskusjõud on tasakaalustatud vedru elastsusjõuga m g = k x0 . Siit saame leida vedru elastsusjõu koefitsiendi (vedru jäikuse) mg k= . x0 Kuulikese väljaviimisel tekkinud uuest tasakaaluasendist hakkavad vedru elastsusjõu mõjul toimuma harmoonilised võnkumised, mille ringsagedus arvutatakse valemist k g = = . m x0 Viimases võrduses me arvestasime varem saadud elastsusjõu koefitsiendi avaldist. Võnkeperioodi saame leida valemist 2 x0 T= = 2 . g

Füüsika

doc

Elektroonika komponendid

magnet südamiku sisse. Kui mõlemad poolid paiknevad kinnise ummis südamiku sees on sidestus väga tugev ja sidestus tegur K läheneb ühele. Poolide varjestamine Varjestustops valmistatakse alumiiniumist või vasest need varjestuvad hästi elektrivälja aga ei varjesta magnetvälja. Magnetvälja varjestamiseks tuleb kasutada elektronterasest. Alumiiniumist või vasest varju seinapaksus valitakse sõltuvalt pooli töö sagedusest järgmise tabeli alusel. Transformaatorid ja trosselid Toite trahvod kasutatakse vajalike elektripingete saamiseks vahelduvpinge võrgust 230V Sobitus trahvod on ettenähtud signaali allika väljund takistuse sobitamiseks koormusega või sisendi sobitmaiseks signaali allika sisetakistusega. Juhul kui võimendi väljund sobidakse koormusega näiteks kõlaridega on trahvo nimetuseks väljund trahvo.

Elektriahelad ja elektroonika alused

doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

10 520 5,4 2 + (5,4 2 + 5,4 2,9 + 2,9 2 ) + 2,9 2 180 3 3 kW Pekv = = 3,90 10 + 520 + 180 Standardsed lühiajalise töö kestused, mille jaoks valmistatakse elektrimootoreid on 10, 30, 60 ja 90 min. Töötsükli kestus on t ts = 10 + 520 + 180 = 710 s = 11,83 min. Kui loeme tegeliku töö kestuse ligikaudu võrdseks standardse töö kestusega 11,83 10, siis võime kohe valida elektrimootori lühiajaliste mootorite kataloogist (S2) tingimuse Pnl Pekv, tst = 10 min järgi. Kui meil lühiajalise töö mootorite kataloogi ei ole, siis valime kestva töö mootori (S1), mida võime rohkem koormata

Elektriajamid

pdf

DYNAAMIKA

26 Lahendus. Teeme joonise. Vasakul on vedru Antud: vabas olekus. Kuulikese riputamisel x0 = 6 cm = 0,06 m pikeneb vedru x0 võrra. Tekib g = 9,8 m/s 2 tasakaaluasend, kus kuulikese T=? raskusjõud on tasakaalustatud vedru elastsusjõuga m g = k x0 . Siit saame leida vedru elastsusjõu koefitsiendi (vedru jäikuse) mg k= . x0 Kuulikese väljaviimisel tekkinud uuest tasakaaluasendist hakkavad vedru elastsusjõu mõjul toimuma harmoonilised võnkumised, mille ringsagedus arvutatakse valemist k g ω= = . m x0 Viimases võrduses me arvestasime varem saadud elastsusjõu koefitsiendi avaldist. Võnkeperioodi saame leida valemist 2π x0 T= = 2π . ω g

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid