50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margus Mäeste
Õppematerjali autor
Peale alimentaarsete põhjuste võivad hüpovitaminoosid vallanduda organismist enesest tingitud põhjustel: vitamiinide assimilatsioon on häiritud seedeelundite haiguste, ensüümsüsteemide puudulikkuse jm. asjaolude tõttu, organismi vitamiinivajadus on suurenenud raske kehalise töö, emotsionaalse stressi, nakkushaiguste või mürgituste, mõningaste ravimite käsutamise jms. tagajärjel. Vitamiine on otstarbekas jaotada kahte rühma: vees lahustuvateks ja rasvas lahustuvateks. Vees lahustuvate vitamiinide üldine bioloogiline tähtsus seisneb selles, et nad kuuluvad mitmesuguste koensüümide koosseisu. Rasvas lahustuvate vitamiinide bioloogiline vajalikkus on enamikul juhtudel seostatav nende osavõtuga rakumembraanide ja rakusiseste struktuuride talituslike seisundite kontrollimisest. Mõni vitamiin koosneb mitmest sarnase keemilise ehituse ja bioloogilise toimega ühendist e. vitameerist. Sellisteks vitamiinideks on A, D,. E, K, Be ja Bis
Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis
Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B- kompleksi vitamiinid" alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning
· liigne valk, alkohol, nitraadid, pestitsiidid; · toidulisandid (pipar, sinep); · säilitusained. Kantserogeenselt toimivad: · asbest, tubakas, alkohol; · rasva, valgu, vitamiinide vaegus; · endogeensete hormoonide vähenemine, eksogeensete hormoonide lisamine; · kemikaalid, radiatsioon, ravimid; · viirused; · nitrosoühendid (suitsutooted), sahhariin. Soovitusi rasvade vähendamiseks toidus · Alternatiivid rasvas praadimisele - keetmine, aurutamine; · vahetada õlisid regulaarselt, rohkem kasutada polüküllastumata rasvhappeid sisaldavaid õlisid; · kasutada lahjat liha; · koore asemel madala kalorsusega jogurt; · kus võimalik, asendada või taimeõliga; · majoneesi saab edukalt lahjendada õunamahla või piimaga. Soovitusi puu- ja köögiviljade ja marjade tarvitamiseks: · Pakkuda erinevate salatite ja köögiviljade valikut (vähemalt kaks erinevat!);
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ( Inimene suudab ainult
märkimisväärne lipiidide hulk valdavalt kaheks – varurasvaks ja struktuur- inimese keha rasvaks. Varurasv (nimetatakse ka depoorasvaks) koosneb triglütseriididest ja energiaressursist moodustab suurima energiavaru inimese kehas, ta on paigutatud peamiselt naha- on kätketud varurasvas. alusesse piirkonda ja siseelundite ümbrusse. Rasv sobib energia talletamiseks suu- Struktuurrasv kuu- repäraselt, sest tema energiamahutavus on tähelepanuväärselt suur mitte üksnes lub rakumemb- massi-, vaid ka ruumalaühiku kohta. raani koostisse Lipiididel on inimese kehas ka asendamatu struktuurne (ehituslik) tähtsus. Keha
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arvata, et uurimistöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid