Kiirendus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ühtlane liikumine ja Ühtlaselt muutuv liikumine

Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel. (spidomeeter) Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ühes ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete väärtuste võrra. · kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ühes ajaühikus. a - kiirendus 1m/s2 vo - algkiirus m/s v - lõppkiirus m/s t - aeg 1s Kiirusegraafik väljendab keha kiiruse sõltuvust ajast. Saab arvutada keha kiirust, mistahes ajahetkel.

Füüsika

5

odt

Füüsika 10. klass

- Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajas. 18.Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? - Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teid. 19.Milline on ühtlaselt muutuv liikumine? - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 20.Mida näitab keha kiirendus? - Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust. 21.Defineerida 1 m/s. - 1 m/s on niisugune keha kiirus, mille puhul keha läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 22.Defineerida 1 m/s2. - 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille puhul keha kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra. 23.Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine? - Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks

Mehaanika

8

doc

Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid

ajavahemikes erineva pikkusega teed. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust ja hetkkiirust. 19. Milline liikumine on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtlaselt muutuva liikumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirendust. 20. Mida näitab keha kiirendus? Keha kiirendus näitab keha kiiruse muutumise kiirust. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis võrdub kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega. m a - kiirendus 1 2 s v - v0 m a= v - keha lõppkiirus 1 t s

Füüsika

11

doc

Mehaanika

hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a ­ kiirendus (1 m/s2) v ­ kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo ­ algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel:

Füüsika

2

docx

Kinemaatika

1. Millega tegeleb kinemaatika?Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. (nt asukoht/koordinaadid, liikumise kiirus, liikumise kiirendus) 2.Millega tegeleb dünaamika? Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. (nt vastastikmõju, raskusjõud, hõõrdejõud, keha mass, liikumishulk, energia ja töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erinevalt. (nt parv liigub vabalt

Füüsika

3

rtf

10. kl üleminekueksami kordamisküsimused.

6. Mõiste: Kehade vastastikmõju: Kehade vastastik mõjuks nim. seda, kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. 7. Mõiste: Ühtlaselt muutuv liikumine: Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Mõiste: Keskmine kiirus: Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Mõiste: Hetkkiirus: Hetkkiirus on keha kiirus kindlal või antud ajahetkel. 10. Mõiste: Kiirendus: Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. See näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. 11. Mõiste: Vabalangemine: Kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 12. Mõiste: Newtoni I seadus: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 13. Mõiste: Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 14

Füüsika

27

doc

Füüsika

..................................................................................16 2.1.7. Valguse peegeldamine................................................................................................. 17 4.1. Mehaanika......................................................................................................................19 4.1.1. Kinemaatika.................................................................................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:............................................................................................................................. 20 4.1.3. Jõud ja impulss............................................................................................................20 4.1.4. Töö ja energia.................................................................

Füüsika

3

docx

Vajalikud füüsikalised suurused

Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s ­ teepikkus, t ­ aeg. x = x0 + vt , kus x ­ lõppkoordinaat , x0 ­ algkoordinaat, v- kiirus, t ­ aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus, a- kiirendus, t ­ aeg kiirendus a = v ­ v0/t s = v0t + at2/2 , kus s ­ teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine - kehade kukkumine vaakumis (takistuseta), või ka üles viskamine. Esimesel juhul on tegemist ühtlaselt kiireneva liikumisega, teisel juhul ühtlaselt aeglustuva liikumisega. Kiirendus on mõlemal juhul ühesugune ­ raskuskiirendus g, väärtusega 9,8 m/s2. Kehtivad seosed on samad, mis eelmisel juhul, arvestades, et a = g ja s = h.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)