Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1  Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval

Ühiskonnaõpetus

76

docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

...................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5.2Bürokraatia funktsioonid.............................................................................. 22 5.3Avalike teenistujate värbamine ja karjäär....................................................22 5.4Järelvalve ametnike tegevuse üle..............................................................

Ühiskond

8

doc

Valitsemine

Rõivas, Reform) · Seisuslik esindusorgan · Regionaalse printsiibi alusel · Riigikaitse (M. Raidma, Reform) · Tööjaotus · Sotsiaal (U. Reinsalu, IRL) ­ Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) ­ Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) ­ Poliitiline distsipliin Erikomisjonid ­ Ministrite varasem töökogemus parlamendis · Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi,

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Kohtuvõim ja Regionaalne ja kohalik valitsemine

* suundumus võrgustikukoostöö poole (ranget hierarhilist pädevuse jaotust enam ei toetata) * komiteede ja nõukodade loomine (et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd) * regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Loodi Regioonide Komitee, mis on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis. * EN ja EL peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist * Euroopa omavalitsuste harta sätestab kohaliku elanikkonna kohustusliku kaasatuse neid puudutavate otsuste väljatöötamisse (vähendab kohaliku elu liigset reglementeerimist keskvalitsuse poolt) * EL'i lähimuspõhimõte nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult läheda, st kohalikul tasandil.

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Parlamendi protseduurireeglid on kohmakamad ja aeglased. Seepärast eelistabki valitsus väikseid töörühmi ja eksperte, et poliitilise otsustamise protsess kulgeks kiiremini. Peaminister on kujunenud juhtivaks tipp poliitikuks. Oluline on ka oskus läbi rääkida teiste poliitikutega, sest sellest sõltub valitsuse tõhusus. Valitsuse ülesanneteks on juhtida tõhusalt ühiskonda ja kindlustada valitsuspoliitikale teatud ideloogilist suunda. Enamikus Euroopa riikides määrab suuna parlamendi koosseis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Minister võib nimetada ametisse tippametnikke ning nõunikke. Poliitika ülemäärast heitlikkust peaks vältima ametnikkond, kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Täidesaatva võimu tipptasandil on seega esindatud nii erakondade huvid kui ka ametnikkonna huvid. Selline süsteem kehtib ka Eestis.

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju

Ühiskond

30

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn

Ühiskond

7

rtf

Valitsemine ja avalik haldus

riigikogu koosseisu häälteenamus. 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon · Fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Vilja Savisaar Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget Esimees Keit Pentus Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget Esimees Karel Rüütli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget Esimees Eiki Nestor Koalitsioonis Opositsioonis: Eesti Reformierakond Eesti keskerakond Isamaa ja Res Publica Liit Eestimaa Rahvaliit Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erakond Eestimaa Rohelised 7.??????????????????? 8. Valitsuse moodustamine:

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)