Eesti taasiseseisvumine (10)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Balti kett

Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu,

Eesti keel

12

odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht  UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu

10

doc

Balti kett

nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv

Ajalugu

16

pdf

Uurimustöö - BALTI KETT

................................................................................. 14 Kokkuvõte.............................................................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Balti kett on Eesti ajaloo seisukohalt märkimisväärne ja huvitav sündmus, sest muutis oluliselt Eesti ning suuremas pildis ka maailma ajalugu. See on muljetavaldav vägivallatu protest ja solidaarsusakt, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. Tähelepanu omakorda andis Nõukogude Liidule tõuke Molotovi-Ribbentropi Pakti salaprotokollide olemasolu tunnistamiseks ning nende kehtetuks kuulutamiseks

Ühiskond

17

doc

Balti kett, uurimustöö

................................................ 14 8.2. Ester Pae meenutus................................................................................................... 14 Kokkuvõte............................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 17 Sissejuhatus Balti kett on Eesti ajaloo seisukohalt märkimisväärne ja huvitav sündmus, sest muutis oluliselt Eesti ning suuremas pildis ka maailma ajalugu. See on muljetavaldav vägivallatu protest ja solidaarsusakt, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. [2, lk 67] Tähelepanu omakorda andis Nõukogude Liidule tõuke Molotovi-Ribbentropi Pakti salaprotokollide olemasolu tunnistamiseks ning nende kehtetuks kuulutamiseks

Ajalugu

4

docx

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti

TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939

Ajalugu

6

docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja

Ajalugu

16

doc

Balti kett referaat

maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT? Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (10)