Orgaaniline keemia I

Luik, Elve

Orgaaniline keemia I (6)

Tallinna Ülikool - Keemia - Orgaaniline keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on luminestsents?

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

675 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elve Luik Õppematerjali autor

Tegemist on siis väikese kokkuvõtlikuma kirjutisega, mina õppisin sellelt eksamiks ja orgaanilise keemia praktikumide töö suuliseks vastamiseks (alates luminentsist). Välja on toodud kõige olulisem õpitust - orgaanilise keemiaga siiski tegu. Märksõnade all on kirjas kõik, millest antud failis juttu on.

orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur aatomorbitaalid hübridisatsioon keemilise sideme tüübid orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid elektrofiilid ja nukleofiilid happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid; nomenklatuurisüsteemid orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted alkaanid saamine omadused alkeenid omadused aromaatsed ühendid benseen; isomeeria alkoholid fenoolid saamine omadused võrdlus primaarsed sekundaarsed tertsiaarsed alkoholid eetrid oksoühendid aldehüüdide ketoonide võrdlus karboksüühapete derivaadid omadused orgaanilised väävliühendid tioolid amiinid nende saamine tähtsus ja omadused destillatsioon põhimõte otstarbekus luminestsents kondensatsioonireaktsioon aldoolkondensatsioon kondensatsioon ümberkristallimine ümberkristallimiseks sobiva lahusti leidmine sulamistemperatuur spektrofotomeetria lambert-beer seadus kromatograafia kasutamine aspiriin hüdrolüüsumine apiriini puhtuse hindamismeetodid paratsetamool saamine lähteained saadused esterdamisreaktsiooni äratundmine polümerisatsiooniaste

Sarnased õppematerjalid

pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p

Orgaaniline keemia i

docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro-

Orgaaniline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

• Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik.

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid