Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rakkude jagunemine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rakkude jagunemine #1 Rakkude jagunemine #2 Rakkude jagunemine #3 Rakkude jagunemine #4 Rakkude jagunemine #5 Rakkude jagunemine #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hiidlane111 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

 Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt  Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill)  Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL  Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel  Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab  Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon  Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni  Rakutsüklis viiakse paljunema või surma

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Rakkude jagunemine, paljunemine ja areng

Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist Kromatiin- interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks II Meioos Meioos- suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine, millest tekib uue geneetilise materjaliga rakk Erinevus mitoosiga Mitoosil paljunemine mittesuguline, meioosil suguline Mitoosil faaside arv 4, meioosil 8 Mitoosil jagunemiste arv 1, meioosil 2 Mitoosil tütarrakkude arv 2, meioosil 4 Mitoosil vanemraku koopia, meioosil ei ole Mitoosil kromosoomide arv 2n, meioosil n Mitoos inimesel keharakkudes, meioos sugurakkudes Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! 1.profaas- kromosoomide ristsiire, moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed

Rakubioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine

Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete e. mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. (Viinamäetigu, vihmauss, tigu)

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

Liitsuguline ­ ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism ­ suguelundid on eraldi ­ emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine ­ protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot ­ viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk ­ keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid ­ sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees ­ isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula ­ kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst ­ embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

­ ei toimu kromosoomide ­ I profaasis kromosoomide ristsiiret ristsiire ­ üks mitootiline jagunemine ­ kaks järjestikulist jagunemist Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees ­ seemnerakkude areng ­ munarakkude areng ­ moodustuvad munandite ­ moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Paljunemine

5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodu

Bioloogia
thumbnail
3
doc

PALJUNEMINE

2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud

Bioloogia



Lisainfo

keharakud, sugurakud

Kommentaarid (1)

unlimited profiilipilt
unlimited: Väga hea et tasuta pakutakse asju ka ikka:D

21:43 14-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun