Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa, Saksamaa ja Itaalia pärast I maailmasõda (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle vahel ja miks puhkes kodusõda Venemaal?
  • Kes võitis ja miks?

Lõik failist

Ajaloo kordamisküsimuste vastused
Mõisted:
  • NSVL - Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki.
  • Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon ( Komintern )
  • Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on:
    1)Üldine sunduslik töökohustus.
    2) Toiduainete riigile andmise kohustus.
    3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta.
  • NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika , kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud , laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust.
  • Industrialiseerimine - Suurtööstuse arendamine.
  • Plaanimajandus - Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan.
  • Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine , talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks.
  • GULAG - Sunnitöölaagrid Venemaal.
  • KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond
  • OVRA - Fasistlik Itaalia sala- ja julgeolekuteenistus.
  • Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige.
  • Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur Saksamaa.
  • Gestapo- oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 1933–1945.
  • SS- Natside partei sõjaväestatud organisatsioon.
  • Weimari vabariik- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes .
  • Hitlerjugend- Noorteliit, kuhu kuulusid saksa lapsed, kellele suruti peale Natsionaalsotsialistlikku mõtteviisi.
  • Pioneerid - on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liige.
  • Oktoobrilapsed- on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liikmed.
  • Antisemitism - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A. Hitler .
  • Mein Kampf ”- Minu võitlus on Adolf Hitleri raamat. Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine.

    Isikud:
  • Stalin - oli Nõukogude Liidu juht.
  • Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943.
  • Hitler- oli Austriast pärit Saksamaa poliitik . Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea .
    Aastaarvud:
  • NSVL-i loomine-1922.aastal
  • Stalini, Hitleri ja Mussolini võimuletulek : Stalin 1927.aastal ; Hitler 1921. Aastal ; Mussolini 1922. Aastal.
  • Vene kodusõda 1917-1920
  • kollektiviseerimise algus NSVL-s 1920
  • Weimari vabariigi aastad 1919 -1933

  • Kelle vahel ja miks puhkes kodusõda Venemaal? Kes võitis ja miks?
    Venemaa kodusõda puhkes punaste ja valgete (poliitilised jõud) vahel. Puhkes ta kuna teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Võitsid selle ikkagi punased (enamlased), kuna:
    1)Hea paiknevuse tõttu, punased olid riigi keskel ja valged olid ümberringi.
    2)Punaste käes olid kõik tööstuspiirkonnad.
    3)Valged ei suutnud leida endale igavesi liitlasi.
    4)Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa .

  • Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVL-st, Itaaliast ja Saksamaalt! (TV harjutused)
  • Kõikides kolmes riigis olid ainuvalitsejad.
  • Kõigis kolmes riigis oli vaid üks ideoloogia Itaalias- Fasism , Saksamaal- Natsism ja Venemaal- Kommunism
  • Inimeste pidev hirmu all hoidmine.

  • Venemaa-Saksamaa ja Itaalia pärast I maailmasõda #1 Venemaa-Saksamaa ja Itaalia pärast I maailmasõda #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Doris Luha Õppematerjali autor
    Juttu on Venemaast, Saksamaast ja Itaaliast pärast esimest maailmasõda.
    1)Mõisted: NSVL, Maailmarevolutsioon, Sõjakommunism, NEP, Industrialiseerimine, Kollektiviseerimine, GULAG, KGB, OVRA, Balilla, Gestapo, Weimari vabariik, Hitlerjugend, Pioneerid, Oktoobrilapsed, Antisemitism.
    2)Isikud: Hitler, Mussolini, Stalin.
    3)Aastaarvud: NSVL-i loomine, Hitleri, Mussolini ja Stalini võimuletulek, kodusõda Venemaal, kollektiviseerimise algus, Weimari vabariik.
    4) Kodusõja puhkemise ajendid Venemaal ja tulemus.
    5) Totalitaarsele riigile omased jooned.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin ,Mussolini)

    1. Mõisted. NSVL ­ Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon ­ Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 ­ 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

    1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

    Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda ­ Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon ­ Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine ­ Tööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus ­ Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine ­ Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos ­ Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA:

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Diktatuurid Euroopas

    inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid

    10.klassi ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Kommunistlik Venemaa, Fašistlik Itaalia, natsionaalsotsialistlik Saksamaa

    KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Demokraatia 1920-1930

    6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga ­ Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik

    Ajalugu
    thumbnail
    1
    doc

    Kommunistlik Venemaa

    Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Itaalia, Venemaa, Saksamaa (Ajalugu 9.klass)

    küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus:

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    Zippie profiilipilt
    Mart Mets: Noh jah, lalala
    18:20 19-10-2011
    kas1ak profiilipilt
    Lauri Kasak: polnud kasu
    18:55 04-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun