"Kuidas minust saaks parem esineja" (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Mida ma võiksin teha, et minust parem esineja saaks

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas

Suuline ja kirjalik eneseväljendus

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub vajalikku informatsiooni ning täiendab inimese senist maailmapilti. Auditooriumile peetud kõne eesmärgiks võib olla ka kuulajais mõtete, kujutelmade ja tunnete äratamine. Kõne eesmärk võib olla ka teiste veenmine. Sõnavabaduse tingimustes on maailm avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid.

Väitlus

10

docx

Ärialane suhtlemine, presentatsioonitehnika

Teemat peab avama ettekande pealkiri, mis peaks olema intrigeeriv, aga ühemõtteline. Minu ettekande pealkirjaks ja läbivaks teemaks on „Hirmul on suured silmad“ 1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine; Eesmärgistamiseks tuleb osata endale vastata: milline on sõnum kuulajale ja mida ta peaks sellega pihta hakkama. Minu eesmärgiks on tutvustada ning sisse juhatada koolituslik päev, kus räägitakse hirmude transformeerimisest ehk muundamisest positiivseteks ning kuidas motiveeritakse sõdureid Afganistani missioonidel hirmule vastu minema. Sõnum kuulajale on teda vaimselt ette valmistada töötubadeks, kus räägitakse avalikult hirmudest ning sisendada, et kõik on ületatav ja õpitav. 1.3 Esialgse plaani koostamine; Läbi aegade on ettekannete üldine struktuur olnud ühesugune: sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte. Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut (näidatakse teema

Sotsiaaltöö

11

doc

Kohtukõne

Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja. See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud. Hääl väljub kehast ning see, millisena ta väljub, sõltub sellest, kas keha on valmis. Kõige esimene asi töös häälega on avastada oma keha -

Õigus

29

pptx

KÕNE

argumendi juurde argument oli …, siis järgmine …  Argumendid   Argumendid:  toetavad ja kontrollivad esitatud põhiidee õigsust;  aitavad esinejal ja kuulajatel jõuda ühistele seisukohtadele;  aitavad kaasa kuulajate seisukohtade muutumisele;  annavad otsuste vastuvõtmiseks vajalikku teavet.  Argumentide esitamine   Lihtsad, selged, täpselt esitatud.  Parem 2-3 tugevat ja veenvat argumenti kui palju üldist juttu. KÕIGE TUGEVAM ARGUMENT JÄTA VIIMASEKS – JÄÄB PAREMINI MEELDE.  Argument peab kõlama veenvalt ja usutavalt.  Liialdamine on üks valetamise vormidest.  Kuulajad jätavad sageli mulje, et saavad rohkem aru, kui nad tegelikult taipavad.  Argumentide liigid   PÕHJUSARGUMENT – sellepärast et  VÕIMALUSARGUMENT – sellega, et  EESMÄRGIARGUMENT – nii, kui

Kirjandus

13

docx

RETOORIKA AJALOOST

..............................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS.....................................................13 2 SISSEJUHATUS Oskus avalikult esinema on alati olnud kasulik. Paljud inimesed tahavad õppida rääkima hästi ja õigesti - nii et tema kõne on iseenda ja kuulajate jaoks mõnus. Kui parem on see oskus arenenud, nii edukam on ta enda elus. Need, kes suudavad hästi rääkida, on ühiskonna jaoks nõudlikud ja alati saavad tööd leida. Selliseid inimesi on vähe, kuid on nad tihti erinevatel aladel silma paistavad. Nad on edukad poliitikud, juhid, ärimehed, õpetajad. Paljudes kutsealades, retoorika roll on otsustav. Kaasaegne inimene suhtleb palju, ta peab oskama rääkima suure publiku ees. Tema ülesanne on muuta oma kõne

Ajalugu

24

doc

Retoorika ajalugu

-4. sajandil eKr tegutsenud sofistid. Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika (väitluskunsti) õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikumalt kaitsta. Sofistide arvates ei saa kõneleja eesmärk olla tõe avastamine, kuna puudub tõe kriteerium, vaid kõne veenvus. Veenda saab aga ainult meisterlikult koostatud kõne. (Aava 2003: 10-11) Kuulsaim sofistidest oli Protagoras (u. 480-410 eKr), kes professionaalse retoorikaõpetajana hakkas ka oma õpetuse eest raha võtma. Teda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema

Retoorika

7

odt

INIMKOMMUNIKATSIOON

aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline

Karjäärinõustamine

Kommentaarid (1)