Lähis-Ida
Lähis-Ida
on regioon, mis
hõlmab Aasia
lääneosa ja Kirde-Aafrika.
Lähis- Itta jäävad
Türgi, Egiptus , Araabia poolsaar, Iraan
ning
nendevahelised alad.
Lähis-Ida
on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist
maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe
vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid . Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid
kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
t6hg
Õppematerjali autor
kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda. Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa maad jagati Jordaaniale ja Iisraeli okupeeritud aladelt läks sadu tuhandeid araablasi paguluslaagritesse. See sõda ei lahendanud Lähis-Ida probleemi, vaid muutis olukorra veelgi keerulisemaks. 1956 puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta. Järgmine sõda algas 1967 Iisraeli ja araabia riikide vahel. Seda tuntakse kui kuue päevast sõda. Iisrael vallutas suuri alasid, sealhulgas Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973 toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 8) Camp Davidi rahu- PVO peaminister Rabin.
saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud. Juudid kujutlevad piiblist tuntud "tõotatud maad" kui oma ajaloolist kodumaad, araablased seevastu tuletavad meelde, et ka nemad on seal sajandeid elanud. On üsna loomulik, et kaks rahvust omavahel sama kodumaa pärast kaklema lähevad. Mitmeid kriise ja sõdu on põhjustanud religioon. Lähis-Ida puhul saab samuti välja tuua kaks täiesti erinevat usku ja ideoloogiat. Juutidele on kristlus ehk ristiusk olnud ainuõige juba üle 2000 aasta, araablaseid ei saa aga kõigutada islamist, millel on samuti sügavad juured. Moslemid ja kristlased on oma põhimõtetes mõneti vastuolulised, seega juba suutmatud elada ühe katuse all jäädes truuks oma religioonile, rääkimata siis veel elamisest ühes riigis teist poolt aktsepteerides.
riigist lahkuma. 1982. aastal sai Argentiina taas demokraatlikuks riigiks. 1970. aastal võitsid vasakpoolsed Tsiili üldvalimised. Uueks presidendiks sai Allende. Tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni. Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes kehtestasid edasi diktatuuri. Nad hakkasid moodustama sõjaväge. Nende vastased kontrad alustasid nende vastu sõda ja Nicaraguas tekkis kodusõda. Sandiniste toetasid NVSL ja Kuuba. Kontraid abistas USA. NSVL lõpetas abistamise olid sunnitud Sandistid taanduma ja riigis korraldati vabad valimised. Riik muutus demokraatlikuks. 1980.-1990. aastail toimus enamikus Ladina- Ameerika diktatuuririikides
ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus- rangelt keelustati alkohol, Coca-Cola ja läänelik muusika, lõbustusasutused suleti, riigis kehtestati tsensuur, naised pidid taas kandma traditsioonilist riietust jne. 13. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. 1990 algas aga Lahesõda, mis põhjustas majandusliku olukorra halvenemise. 2003a. kukutati Husseini valitsus, kuid rahu see Iraagile ei toonud. 14. Lähis-Ida konfliktikolle peitub Palestiinas, kuna Juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks kuid araablased arvavad, et see maa peab kuuluma neile. 14 mai 1948 aastal kuulutai välja juutide riik Iisrael, mis tõi endaga kaasa mitmeid sõjalisi konflikte: Palestiina sõda, sõda Iisraeli ja Egiptuse vahel, kuuepäevane sõda, Jom Kippuri sõda jt. Iisraeli ja araabi riikide vahel hakkasid suhted paranema 1970 aastate teisel poole ( Camp Davidi rahu) kuid
tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 4.2. Lähis-Ida pingekolle: (Vt. ka õpik lk.71-74) · Selle pingekolde eellugu ulatub tegelikult sajanditetagusesse aega. Palestiina alal elanud enamus juutidest sattusid sajandite jooksul küüditamiste või vabatahtliku lahkumise tõttu elama diasporaasse (ehk juutide kogukonnad väljaspool nende ajaloolist kodumaad).19.-20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. · 19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine - juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille
Neil aladel on Iisrael saavutamas maailma tipptaset. Juveelitööstuses on riik juba praegu esimesel kohal ja Iisraelis toodetakse ka maailmamainega relvi. Ehitustegevuses on Iisrealis teiste riikidega võrreldes olulised erinevused. Kõige tähtsam on elamuehitus, moodustades ligi 85% ehituse üldmahust. Ehitusel töötab 10% kõigist töötajatest. Põllumajanduse arengut Iisraelis võib iseloomustada kolme sõnaga- see on ime. Poole sajandi jooksul on sadu tuhandeid hektareid viljatuid kõrbealasid muudetud õitsvateks aasadeks. Ja seda tingimustes, et magedat vett on vähe. Põhilise põllumajandustoodanguga varustab Iisrael oma elanikkonda ise. Välja veetakse apelsine, sidruneid, kurke, tomateid, maasikaid, kiivisid, pirnloorberit, viigimarju, datleid, oliive ja mangosid, loomakasvatussaadustest piimatooteid ja linnuliha. Viimastel aastatel on Iisraelist saanud tõsine konkurent lillede ekspordis.
ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal). Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed algas Berliini blokaad. Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni. Lääne-Berliini (2,2 miljonit elanikku) varustati selle aja jooksul lääneriikide poolt õhu kaudu. Toimus 200 000 lendu, iga kolme minuti järle maandus üks lennuk. NB! Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Nüüd algas tegelikult külm sõda! NSV Liidul ei õnnestunud sundida Lääneriike Lääne-Berliini endale andma. Ta saavutas vaid, et Lääne-Berliin ei läinud ka Lääne-Saksamaa koosseisu, jäi omaette üksuseks.
· nn. kolmanda tee otsingutega · 1955 Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad · 1957 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust · 1961 Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel Aafrika aasta 1960 1960. aasta oli Aafrika aasta. Koloniaalvõimud pakkisid kiirkorras oma asjad kokku ja andsid Mustal Mandril võimu üle peaaegu esimesele ettejuhtujale. Vähem kui kaheteistkümne kuuga astus sel ajal maailmaareenile 17 uut Aafrika riiki, kusjuures nende tulevik pidanuks olema ideaalne: maavarasid jagus uutele riikidele enam kui piisavalt, pindalalt andis enamik neist Euroopa suurriikidelegi silmad ette, vaja oli vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid