GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõ
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 H
maismaad, kus kasvada. (lõunas Kesk-Ameerika idarannik ja Kariibi pole) mere saared. Aafrika keskosa, kasvavad ka igikeltsa aladel kongo nõgu, Madagaskari saar. Lõuna ja Kagu-Aaasia niiske kliimaga rannikualad ja Malaisia saarestik. Ekvaatori ümber kliima Okasmetsad on levinud sademeterikkad piirkonnad, parasvöötme jahedamas osas. miinimum 1680 mm aastas, Okasmetsade kliima on keskmine 1750-2000 mm aastas, tundravööndi omast soojem ja max 10 000mm. õhutemperatuur
rohkuse ja rikkalike naftavarude tõttu. 3. NAFTA eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid. 4. Samas ajavad liikmesriigid liiduväliste riikidega iseseisvat majanduspoliitikad ( ka WTO- s) Tolliliit MERCOSUR Lõuna ühisturg 1. Koostööd alustati tolliliiduna, kaugem eesmärk on koostöö ühisturu tasemel. ASEAN Kagu-Aasi amaade assotsatsioon 1. Asutati 1967 Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai poolt, et seista vastu Hiina kultuurirevolutsioonile. 2. Organisatsiooni eesmärk on liikmesmaade majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine 3. Praegu kuulub ASEAN kollektiiviliikmena APEC-i APEC vaikse ookeani ja Aasia majandusliku koostöö ja Aasia majandusliku koostöö foorum vabakaubandusliit. 1. Asutatud 1989 2. Liikmesriike 21 3. Eriline tähelepanu energiamajandusele ja telekommunikatsioonisüsteemide ning
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit. LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD
Tai 40 Vietnam Venemaa 20 Norra Filipiinid 0 Bangladesh Lõuna- 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Myanmar Island Malaisia Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt kalakasvatuse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud kalakasvatus. 59. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused:
Kõik kommentaarid