Rahvastiku
vananemine, kui kogu Euroopa probleem
Euroopat
võib nimetada vananvaks ühiskonnaks, kus vanurite osakaal kasvab
järjepidevalt. Iive on madal, mistõttu puudub juurdekasv
olemasolevasse ühiskonda. Euroopa riigid näevad selles probleemi,
millelee üritatakse leida lahendust , mis garanteeriks praegusele
generatsioonile heaolu ka tulevikus. Kas see on paratamatu samm
tuleviku suunas või hoopiski tee kuristikku?
Vananeva
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
icon
Õppematerjali autor
et kirjutaja oma hinnanguid on liiga vähe või need pole piisavalt asjakohased. Et hindamine ei jääks subjektiivseks, loeb igat tööd kaks hindajat. Kumbki ei tea teise antud punkte, arvesse läheb kõrgem tulemus. Kui kahe hindaja pandud hinnete vahe on suurem kui 5 punkti, hindab tööd veel kolmaski hindaja. KUIDAS ASUDA ARUTLUST KIRJUTAMA JA KUIDAS KIRJUTADA HEA ARUTLUS? Mõtisklegem näiteks, kuidas kirjutada arutlus teemal Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem. Kui asuda kirjutama, tuleb meeles pidada, et igal arutlusel peab olema kindel struktuur (ülesehitus): sissejuhatus, teema arendus ning lõppsõna ehk kokkuvõte. Sissejuhatuses tuleb selgitada, mida kirjutaja rahvastiku vananemise all mõistab. Kuna ühiskonnaõpetuse arutlusteemasid on võimalik avada mitmest vaatenurgast, peaks õpilane siin tutvustama/selgitama/avama ka seda, millisest vaatenurgast ta antud juhul lähtub
Teadmusühiskond kannab endas ka ohte. Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. 7 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 2. Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng avaldab suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule
Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja majandus üldse olemas on. Inimesed on ka kultuuri kandjad. Rahvastikualaseid teadmisi on niisiis tarvis mitte üksnes nende endi pärast, vaid ka loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurigeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastiku kohta tahetakse kõigepealt muidugi teada, kui palju seda on. Tähtis on ka, millistest inimestest ta koosneb: kui palju on mehi, kui palju naisi, kui palju elanikest on teenivaid tööealisi ja kui palju ülalpeetavaid lapsi ja vanureid. Ka rahvastiku rahvuslik koosseis on tähtis. Oluline on rahvastiku haridus- ja kultuuritase, mis muuseas mõjutab ka seda, kuidas, millisel viisil ennast elatatakse. Huvi pakub rahvastiku
Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremad maasikaid, saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. siirdeühiskond - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda
ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3. Ajalooline ja rahvastikukeskne lähenemine üleilmastumisele. Seotud demograafilise üleminekuga – üle-eelmisel sajandil dem.ülemineku läbi teinud P-Ameerika ja L-Euroopa asusid esmalt majandusliku heaolu suurenemise teele. Demograafilise ülemineku jooksul muutub ühiskondlik eluhoiak, teisenevad soorollid jms, osadeks on sündivuse ja suremuse langus, rahvastiku vananemine, ränne jne. 19.sajand oli lääne ränderevolutsiooni aeg, sel ajal emigreerusid valged Uude Maailma, maailmasõdade ajal ränne pidurdus, samuti aeglustus pärast sõdu rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu Euroopas, kui samal ajal on rändama hakanud n-ö Kolmas Maailm. 4. Üleilmastumise algus: erinevad tõlgendused. Üldiselt peetakse globaliseerumist hiljuti alanud protsessiks ja võimalusi on palju. Näiteks: 1973.a
Firmasisesed pensioniplaanid, Kollektiivsed kindlustused, Eriskeemid FIE-dele, väikeettevõtetele. Keskmine USA pensionär saab tulu mitmest allikast. Pensionipoliitika tänane kontekst: Rahvastikutrendid (oodatav eluiga, ülalpeetavusemäär). Tööturutrendid ja –näitajad (karjäärimuster, tööturult väljumise vanus, palgatase, ja –lõhed). Avaliku sektori kulutused pensionidele, Aktsiaturgude seis ja arengud. Pensionireformide vajadus: Rahvastiku vananemine: Vähendada avaliku süsteemi heldust- Pensioniea tõstmine, Kvalifitseerumise kriteeriumite tõstmine, Asendusmäära vähendamine. Siduda paremini panus ja saadav tulu- Vaesusvastased meetmed eraldi pensioniskeemidest, Individuaalne konto, FF skeemide sisseviimine. Suurendada erasektori osakaalu pensioniskeemides- Maksuajendid. Pensionisüsteemide dereguleerimine. Sotsiaalkindlustussüsteemides (Bismarck): PAYG skeemide suur osakaal, mis teeb tuleviku võlaprobleemid akuutseks
Inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem (tööandjad - töövõtjad, peremees - tööline jms); baseerub võimul tootmisviiside üle. Sotsiaalsed struktuurid on suuremate koosluste spetsiifilised karakteristikud, mis kehtivad ainult grupi kohta (sest ainult sotsiaalsel kooslusel on sotsiaalne struktuur): grupi suurus, käitumisnormid, tööjaotus, konfliktide lahendamise viisid jms. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nagu rahvused, klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Pluralism Poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralistlikus ühiskonnas austatakse õigust olla erinev, ollakse valmis dialoogiks ja väärtustatakse koostööd. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid