Venemaa ja Eesti ajalugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Venemaa 17.-18. sajandil

Venemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud

Ajalugu

3

odt

Venemaa 18. - 19 . sajandil

Kaasati ka naised seltskonnaellu, mida peeti siiani kõlbmatuks. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt-Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku). Teostatud reformidega võideti Põhjasõda. Ussikaupunki rahulepinguga sai Venemaa avara väljapääsu Läänemerele. Peeter I kuulutas ennast impeeriumi keisriks. Peeter I suri 1725. aatal 52-aastaselt. Peeteri põhilause oli ,, Raiume aknad Euroopasse" , mis tähendas muuta Venemaad euroopalikumaks. Katariina II kui valgustatud valitseja. Pärast Peeter I surma toimus suur võimuvõitlus. Troonile sai Katariina I, Peetri abikaasa. Pärast Katariina I surma tõusis troonile Katariina II. Valitses 1762- 1796. Ta oli rahvuselt sakslane

Ajalugu

10

doc

Tsaaride aeg

,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia

Kunst

10

doc

Ajaloo KT Pt. 7-13

hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad.

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

28

doc

Ajaloo üleminekueksam 8.klass

Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1

Ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse

Ajalugu

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. ­ 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 ­ 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)