Üheks
tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika žanriks kujunes
missa . Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis
koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini
ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn
ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5.
sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma . Missal on kindel
üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid .
Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb
5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel:
1) Kyrie eleison ( issand , halasta);
2) Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges);
3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat);
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia · peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm
Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents, tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas). Laulutüübid võib jagada 3ks: 1. silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot 2. rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti 3. kaunistatud stiil Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga: 1. tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites. 2. Missa-igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks. Päeva teenistuste korraldus: Matutinum-enne koitu Laudes(kiitus)-päikesetõusul Prima-1. päevatunnil Teria-3. päevatunnil MISSA Sexta-6. päevatunnil Nona-9. päevatunnil Vesper-päikses loojangul Completorium-öö tulekul Missa ülesehitus Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles Gloria –au olgu jumalale kõrges Credo-Nikaia usutunnistus Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala Agnus Dei-Kristus jumala tall
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
● Patt on õhtumaise kultuuri alusmõisteid ja tähistab sisuliselt võõrandumist või äralõigatust jumalikust harmooniast – kroonilise meeltesegaduse ja sihitu ekslemise seisundit ● Kogu kristlik õpetus keerleb niisiis selle ümber, kuidas jumalikku harmooniasse (sfääride muusika! ) tagasi jõuda ● Kuna iga jumalateenistus (ld missa) on selle tee tilluke mudel, siis otsustasin tänase käsitluse üles ehitada vastavalt missa struktuurile ● Alustame Kyrie’st (patukahetsus), liigume läbi purgatio ja meeleparanduse (kr metanoia) katarsise poole ● Selle käigus de- ja rekonstrueerin õhtumaist muusikakultuuri ja tutvustan veidi kristlust 2.2 MISSA PÕHISKEEM ● Läänekristlik missa koosneb kahest plokist – ordinarium’ist ning proprium’ist ● Ordinarium on see osa jumalateenistusest, mis on alati sama ● Proprium on see osa missast, mis varieerub
Kõik kommentaarid