Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).
Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk. 31 I lõik) Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega.
kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on · Leoninus · Perotinus 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · Ülemine hääl
hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse)
8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse lauludeks Tähtsus- kasvas välja mitmehäälsus. Lauldakse ka tänapäeval katolikes kirikutes ning kloostrites
Keskaja muusika Keskaeg on ajalooperiood vana- ja uusaja vahel, mis jääb kokkuleppeliselt ajavahemikku 5.sajandist 15.sajandini. Keskaegse muusika võib jaotada kolmeks: varakristlik, gootiaegne ja renessanssmuusika. Keskaja arhitektuur kaldus kiviehitiste poole, mis olid rohkete kaunistustega. Maalikunst muutus emotsionaalseks, eisle tõusis inimese sisemaailm ja tema kannatused. Skulptuur oli seevastu väga tagasihoidlik. Kirjandus oli üksluine - tähtsaim raamat oli Piibel ja ainus kirjasõna kasutaja kirik. Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal.
ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud). Keskaegne kool Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati peamiselt kloostrikoolides ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui tekkisid linnad, loodi sinna linnakoolid. Õpetajaks oli kohalik preester. Heliloojad - Guillaume de Machaut, Dufay, Gidles Binchois, Palestrina, Pierquin de Therache, Gilles Binchois, Hildegard Bingenist, Guillaume Du Fay jne. Kaks tähtsat keskaja muusikut olid Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.
Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud
Kõik kommentaarid