ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun
deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism:
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
(nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult)
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mi
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Keskklass: heaoluriigi tekkega on kaasnenud üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass. Töötajad: rõhutatakse töötajate tähtsust heaoluriigis, sest nemad hoiavad sotsiaalkindlustussüsteem üleval. 14. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria? Riigi kesksus: riik peegeldab sotsiaalsete gruppide, klasside ja ühiskondade huve ning nõudmisi. Riigi struktuurist ning seal elavatest inimestest sõltub palju. Sotsiaaldemokraatlikes riikides on loodud institutsioonid, mis aitavad edenda heaoluriigi arengut, aga liberaalsetes riikides ei ole need nii hästi välja kujundatud. Kui sotsiaaldemokraatlikes riikides tehakse sotsiaalpoliitikate kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne.
Kõik kommentaarid