Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õppimine (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Rakvere Reaalgümnaasium
Silver Reinsaar
10.RL klass
ÕPPIMINE JA MÄLU
psühholoogia referaat
Juhendaja : Eda Peinar
Rakvere 2008
sisukord
1 sissejuhatus 3
2 õppimine 4
2.1 Harjumine 4
2.2 Tingimine 5
2.2.1 Klassikaline tingimine 5
2.2.2 Operantne tingimine 6
2.3 Vaatlus - ehk mudelõppimine 7
2.3.1 Albert Bandura (1925) 8
3 Mälu 10
3.1 Mälu protsessid 10
3.1.1 Meeldejätmine 10
3.1.2 Info säilitamine 11
3.1.3 Meeldetuletamine 13
3.2 Mälu liigid 14
3.2.1 Püsimälu liigitamine 15
3.3 Mälu ja aju 15
3.4 Mäluhäired 15
3.4.1 Amneesia 16
3.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia 16
3.4.3 Vaegmälu 16
3.4.4 Joobe-mälulünk 16
3.4.5 Hüsteeriline amneesia 16
3.4.6 Afektiivne mälulünk 17
kokkuvõte 18
kasutatud allikad 19



  • sissejuhatus


    Mina valisin sellise teema, sest kõik inimesed puutuvad õppimisega iga päev kokku. Koolis õpime me matemaatikat, eesti keelt, psühholoogiat, füüsikat ja paljuid teisigi aineid. Enda töös üritan keskenduda sellele, mis õppimine, kui psühholoogiline protsess on. See huvitab mind just selle pärast, et kõik inimesed tegelevad sellega pidevalt. Tegelikult ju ei teatagi, kuidas see täpselt toimub. Just selle pärast valisingi selle teema, et selgust vähemalt enda jaoks tuua.
    Mälu on see, mida kasutame pidevalt enda elus. Koolis õppides üritame midagi meelde jätta. Mälu on siis see, kuhu see info läheb. Töö käigus loodan sellest rohkem teada saada ning loodan, et ka teised, kes mu tööd lugevad, saavad mõndagi uut teada.
  • õppimine


  • Vasakule Paremale
    Õppimine #1 Õppimine #2 Õppimine #3 Õppimine #4 Õppimine #5 Õppimine #6 Õppimine #7 Õppimine #8 Õppimine #9 Õppimine #10 Õppimine #11 Õppimine #12 Õppimine #13 Õppimine #14 Õppimine #15 Õppimine #16 Õppimine #17 Õppimine #18 Õppimine #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 243 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sillu Õppematerjali autor
    Referaat siis selle kohta, mis asi õppimine on, kuidas see ajus toimub jms.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    doc

    Õppimine ja mälu

    Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. 3 · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 2

    Psühholoogia
    thumbnail
    6
    odt

    õppimine 2021

    Õppimise mehhanismid * Harjumine ehk habituatsioon Ootamatu tugev stiimul kutsub esile orienteerumisreaktsiooni (ärritaja poole vaatamine, lihaste pinguldumine, südametegevuse muutumine jms). Orienteerumisrefleks kaob kui ärritajal pole inimesele tähtsust. Näiteks igapäevane rongi- või trammimürin akna taga • Sensitiveerumine - füsioloogiliste reaktsioonide tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel Õppimisteooriad • Klassikaline õppimine • Operantne õppimine • Kognitiivne ehk sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov Ivan Pavlov (1849-1936) Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel Pavlovi katse Pavlov uuris kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks s.o uue stiimuli omandamine Neutraalset stiimulit esitatakse koos reaktsiooni põhjustava stiimuliga/ sündmusega

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    13
    doc

    Mälu

    MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu..............................................................................................

    Psühholoogia
    thumbnail
    10
    doc

    Õppimine - Referaat

    Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused

    Psühholoogia
    thumbnail
    4
    doc

    Mälu ja mõtlemine

    S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine ­ omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine ­ sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning

    Psühholoogia
    thumbnail
    16
    ppt

    Mälu

    Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk. Noorte ja keskealiste mälu halvenemise põhjuseks peetakse depresnsiooi, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm Mälu aitab säilitada: + haridustase

    Ajakasutuse juhtimine
    thumbnail
    3
    doc

    Mälu tingimised

    käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3

    Psühholoogia
    thumbnail
    1
    docx

    Psühholoogia 10. klass - Õppimine

    MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? ­ HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? ­ KLASSIKALINE ­ ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE ­ KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? ­ MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKS

    Psühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (10)

     profiilipilt
    : Väga hea referaat suured tänud oli suureks abiks
    21:19 29-03-2009
     profiilipilt
    : Väga hea referaat suured tänud oli suureks abiks
    21:20 29-03-2009
    Frenchkiss profiilipilt
    Frensu N: suured tänud. hea materjal.
    21:11 13-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun