iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. · Balkani sõjad tugevdasid Serbiat. Sellega kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga, Serbiat toetas Venemaa, Austriat Saksamaa. SÕJA ALGUS JA KÄIK Sarajevo atentaat ja sõja algus: · 28 juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria-Unagri troonipärija Franz Ferdinand
Nüüd, kui Venemaa oli sõjast kõrvale jäänud paigutas saksmaa kõik oma väed läänerindele, et võitu saavutada. Antandi vägede ülemjuhata Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse. Saksmaa ei suutnud enam vastupanu osutada. Toimus revolutsioon, samal ajal väljusid sõjast ka Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. Saksmaa oli sõjaliselt kokku varisenud. 11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid
kasutada sealseid riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. 1912 puhkes sõjategevus Türgi vastu. Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro, Kreeka. Türgi sai ruttu lüüa ja 1913 Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. II Balkani sõda | 1913 Põhjus: Esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria vastu astusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi. Bulgaaria sai lüüa ja 1913 Bukaresti rahuga kaotas Bulgaaria Esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja lisaks sellele ka osa oma põlisaladest. Balkani sõdade tulemusena tugevnes Serbia riik, mis taotles poolsaarel Suur-Serbia riigi loomist.
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ?
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ?
saata. 1918. oli läänerindes juba pea 80% sõduritest. Sama aasta märtsist juulini võtsid sakslased ette 4 suur pealtundi. Antant organiseerib eduka kaitse ja 1918. septembris alustas vastupealetungi. Compiegne'i vaherahu Antandile ei suudetud vastupanu osutada, see tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11.november.1918 kirjutati Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa pidi vangid vabastada ja väed vallutatud aladelt välja viima. Algas desarneerimine e. relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine;relvitustamine. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale Järk-järgult kaasati sõtta ka teisi riike peale Euroopa. Antandi poolel asusid sõtta Jaapan, Rumeenia, Itaalia. 1917. aastal asusid ka Ameerika Ühendriigid sõtta, Antandi läänerinne tugevnes. Keskriike toetasid Türgi ja Bulgaaria.
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid:
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus
Kõik kommentaarid