klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab tagama, et tulud ja kulud oleks kajastatud jälgides tulude ja kulude vastavuse ja arusaadavuse printsiipi (RPS, § 16). Organisatsiooni tegutsemise põhieesmärk on kasumi teenimine ning selle läbi omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades
(k.a 250 000 tuh kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. RPS näeb ette arvestuse korraldamise kohustuse. Lähtudes sellest ettevõtte omanik või omanike poolt volitatud tippjuht võib: 1) moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse või võtta tööle raamatupidaja; 2) kasutada raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamis- spetsialisti teenuseid; 3) pidada ise raamatupidamisarvestust. RPS fikseerib arvestuse korraldamise perioodiks, s.o majandusaasta pikkuseks 12 kuud. 4. ETTEVÕTTE MAJANDUSAASTA ARUANNE
valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal, riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28. Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mitte- põhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. (SME IFRS 2.52). 29. Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata. Kasumiaruandes tohib saldeerida põhitegevusega mitteseotud tulusid ja 6 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulusid, kui see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu
sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine Kohustis – vähenemine Omakapital – vähenemine 4 Tulud – vähenemine Kulud – suurenemine Kreedit: Vara – vähenemine Kohustis – suurenemine Omakapital – suurenemine Tulud – suurenemine Kulud - vähenemine 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus – varade ja kohustiste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel
raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses. NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused: n puudub ülevaade varadest ja kohustustest n probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel Finantsarvestuse printsiibid · Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
vara sissetulek või suurenemine või kohustuse vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest
Majandusaasta aruanne koosneb: • Tegevusaruanna • Tegevjuhtkonna deklaratsioon • Raamatupidamise aastaaruanne • Audiitori järelotsus • Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) 9.Kirjelda kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist. Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui makstakse välja. Tekkepõhine raamatupidamine on see, kui tulud ja kulud kajastatakse nende tekke ajal, sõltumata raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas
Kõik kommentaarid