ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: - sallivuslik hoiak austatakse õigust olla vastandlikult erinev - koostöö tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled - dialoog orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa - solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. 12
Poliitilise reziimi tüübid: 1) Demokraatia on valitsemisviis, millest võimu kasutamist legitiveerib ja kontrollib rahva tahet. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtib isiku-, informatsiooni-, ja sõnavabadus. Jälgitakse võimude lahususe põhimõtet ja kehtib sõltumatu kohtuvõim. Kujundlikult tähendab demokraatia rahvavõimu. Valitsuse ainsaks seaduslikuks aluseks peetakse enamuse tahet, mis põhineb kodanike poliitilised võrdsusel, põhimõttel ,,üks inimene, üks hääl". oluline on ka kõigi kodanike osavõtt valimistest, rahva tahte välja selgitamiseks. 2) Autoritaatse võimukasutuse puhul legitimeerib võimu kasutaja (isik või valitsus) oma käsud ja korraldused kodanike tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. sellisel võimukasutusel ei ole põhiseaduslikke piiranguid, kuigi põhiseadus võib olla
ebausaldusväärne. Seisakuaeg (stagnatsioon)- L. Breznevi aeg. Ta ei olnud inimeste poolel, kes võtsid maha N. Hrustsovi võimult. Hakkas väga oskuslikult oma võimu kindlustama, ta sai liidu vabariigi juhid, keskkomitee aparaadi liikmed enda poolele inimliku suhtumisega. Isegi ei muutnud nomenklatuuriliikmeid. Stabiilsust tõlgiti kui stagnatsiooni. Breznev vananes ning tema ümberolev seltskond vananes samuti. Uusi liikmeid parteisse võeti vähe, mis põhjustaski Gerontokraatia. Poliitilised istungid olid 15-20 minutit, sest L. Breznev ja teised vanurid ei suutnud enam. Breznevi surma järel ei lubatud teha muudatusi. Gerontokraatia- Vanurite valitsemisaeg (1982-1985). Andropov oli seda meelt, et tuli korrastada ühiskonda, tugevdada distsipliini, kuid ta oli raskesti haige (1 päev nädalast veetis haiglas). Tsernenkol puudus poliitiline ambitsioon, ta oli Breznevi isiklik sekretär. Ka Tsernenko oli raskesti haige. Perestroika- M. Gorbatsov. Eesti NSV "valitsejad": N
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
teaduslik prognoos). Oluliselt erinevad teineteisest täppisteaduslik ning mittetäppisteaduslik teooria - just viimase ülesandeks on lähtudes teatavatest reaalsuse (objektiivse) nähtustest ning protsessidest neid liigitada ja kirjeldada, aga samuti nende tekke- ja arengulugu modelleerida. § 2. ÕIGUSTEADUS JA ÕIGUSTEOORIA Õigusteadus (jurisprudents) ja õigusteooria kuuluvad sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on nad: 1) poliitilised, 2) nii üldistavad kui ka rakenduslikud, 3) nii ühtsed kui ka diferentseeritud. Poliitilised on õigusteadus, õigusteooria ning praktiline jurisprudents seetõttu, et kuuluvad sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurivad poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistavad kui ka rakenduslikud on nad seetõttu, et kujunevad ja arenevad valdavalt sotsiaalse
Osa aga võivad olla väga erinevad, olenevalt sellest, kuidas ja mil määral universaalsed elemendid ja protsessid kombineeruvad lokaalsete tingimustega. Nii on periodiseerimisel tähtis, kas vaadetakse universaalseid nähtusi või vastupidi erinevusi, seda, mis on antud maa ajakirjanduse arengus unikaalne. Diskussioonides ajakirjanduse ajaloo periodiseerimise üle tulevad kõige paremini põhjendatud elementidena arvesse: 1) tootmise tehnoloogia ja majanduslikud tegurid 2) poliitilised tegurid (sõna- ja trükivabadus ühelt poolt ning ajakirjanduse seotus poliitiliste jõududega teiselt poolt) 3) zurnalism e ajakirjanduses kasutatavad spetsiifilised võtted info vahendamiseks ja lugejate mõjustamiseks. Periodiseerimise võimalused Mida periodiseerimisel aluseks võtta? Periodiseerimisel saab aluseks võtta poliitiliste süsteemide muutumisi. Kui mõtleme sel viisil Eesti näite läbi, siis võiks ju jaotada tsaari-aegseks, revolutsioonide aegseks
... 158 20.1.3. Võim ja legitiimsus....................................................................................158 20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine......................................................... 158 20.1.5. Poliitika kui institutsioon...........................................................................159 20.1.6. Poliitika ja majandus................................................................................. 160 20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed reziimid.............................................161 20.1.8. Diktatuur ................................................................................................161 20.1.9. Huvigrupid:................................................................................................161 20.1.10. Poliitiliste süsteemide vahendid.............................................................. 162 20.1.11. Oligarhia raudne seadus........
Kõik kommentaarid