Inimene ja elektriväli (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Elektromagnetlained kui keskkonnasaaste

Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks.  1. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused,

Keskkonnakaitse ja säästev areng

15

doc

Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste

keskkonnale ja loomade tervisele. Kui inimeste puhul on võimalik asjaolu, et elektromagnetvälja poolt põhjustatud terviseriskid selguvad just kaebuste teel, siis loomade puhul kahjuks sellist võimalust ei ole. 3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus

Keskkonnakaitse

19

docx

NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE

Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Röntgenikiirgus võib põhjustada vähki haigestumist. [9] Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega elektromagnetkiirgus (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis, olgugi et gammakiirgus ise tekitab vähki. Raadioteleskoopidega kosmoses on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. [3] Otsene ehk deterministlik ­ rakkude hukkumine, viljatus, karvade väljalangemine, nahakahjustus. Stohhastiline ehk juhuslik ­ muutused rakkudes, muutused DNA-s, muutused kromosoomides, kantserogeensus

Füüsika

18

doc

Elekter

5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener-

Elektroonika

317

pdf

Surmalähedased kogemused

samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 5  7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3. Parallelism ( keha ja vaimu mittepõhjuslikune seos, mis on juba algusest peale nö. „sünkroniseeritud“ ), Leibniz. 4

elektromagnetism

36

doc

Elektromagnetism

q1 = 10 ­8 C F = ( kq1q2 )/ r2 q2 = 3q1 = 3 x 10 ­8 C r = (kq1q2 )/ F F = 3 x 10 ­3 N r = (9 x 10 9 x 10 ­8 x 3 x 10 ­8 )/ 3 x 10­3= =1 = 27 x 10 ­7 / 3 x 10 ­3 = k = 9 x 10 9 Nm2/C2 = 9 x 10 ­4 = 3 x10 ­2 m r =?  4 3.1.3. Elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatude laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad järgmised omadused: 1. ta on pidev ja katkematu, 2 2. ta on lõpmatu, 3 3. ta levib ühtlase kiirusega 300 000 km/s (valguse kiirus), 4 4. ta vahendab laengute vastastikmõju. + + + +

Füüsika

33

docx

Füüsika II Eksam

Columb’i seadus: Coulomb’i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga.. Kehtib ainult punktlaengute jaoks. k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0

Füüsika ja elektrotehnika

83

doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus). Sõltuva lahenduse voolutugevus nõrkade voolude korral on ligikaudu võrdeline pingega (kehtib Ohm'i seadus); takistus kahaneb temperatuuri tõustes. tugevate voolude korral omandab statsionaarse väärtuse , kus on ioonide tekkekiirus (allika võimsus). Voolu nim küllastusvooluks. 2. Sõltumatu lahendus, kui laengukandjaid tekitab elektriväli ise, kas siis tema poolt esile kutsutud voolu või otseselt elektrijõudude toimel. a) Madalatel pingetel - õigem oleks öelda väikese väljatugevuse korral, kuna gaas on alati keskkond, mitte juhe - nimetatakse lahendust kustuvaks e. Geigeri lahenduseks. b) Kõrgetel pingetel ( )on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja

Füüsika

Kommentaarid (1)