Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel,
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja
Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Poolustest liigub õhk ekvaatori suunas, kus on tekkinud madalrõhuala. Soojenes tõuseb õhk üles ja parasvöötmes tekib madalrõhuala. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, selle tõttu nimetatakse need idatuulteks. Musoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui
c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 Merede tüübid: Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga.
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest
lõppemisega batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa. See asub merepõhja sügavusel 200-1000 (3000) m abüssaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000-6000 m sügavusel ookeani pinnast handaal – sügavamal kui 6000 m asuv ookeani ökoloogiline sügavusvöönd. Enamasti on siis tegemist süvikutega meri – maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast sisemeri – meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga
Kõik kommentaarid