100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ragnar Viikoja
Õppematerjali autor
Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head.
"Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?" Muistne vabadusvõitlus oli ühtlasi ka Balti ristisõdade ajastu.Vabadusvõitluse puhkemise põhjusteks oli sakslaste soov laiendada maavaldusi ning kindlustada meretee turvalisus, samuti tahtis Rooma katoliku kirik paganlust välja juurida ja asus alasid ristiusustama. Kõige selle pärast pidid eestlased väga palju kannatama ning sõdima. Kuna sõja põhieesmärgiks oli ristiusu levitamine, oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus. Sõdimise eest anti andeks kõik patud, kui inimene oli elus mõne suure kuriteoga hakkama saanud ja kahetses seda, oli tal võimalus minna sõtta ja sellega oma teost vabaneda. Veel üheks põhjuseks, miks sõtta mindi, oli lootus allutatud maade arvelt kiiresti rikastuda. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui praegu
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja ristida ka viimased paganlikud rahvad Euroopas. Sakslased soovisid Baltimaid alistada ja kiiresti rikastuda, saades sõjakäikudest maad ja elatusvahendeid ning kasutasid selleks ära katoliku kiriku toetust. Selle tulemusena alistati ja ristiusustatigi Baltimaad.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, mil Saksa ristisõdijad jõudsid Eestisse ning lõppes aastal 1227, kui sakslased vallutasin Saaremaa. Kuna vaenlase jaoks oli see sõda ristiusu levitamiseks, pidasid mõlemad pooled ristiusu vastuvõtmist alistumise märgiks. Eestlase jaoks lõppes see sõda kaotusega. Kuid mis põhjustas eeslaste lüüa saamist võõrvägede käest? Esiteks oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus, kuna sõja eesmärgiks oli ristiusu levitamine. Paavst
Laura Vals 11.a klass Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma
Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eestlaste võitlus algab. algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta Ümera lahing.
Eesti rahval oli seetõttu palju keerulisem vastu panna. Eestlaste alistamisega läks aga tunduvalt kauem aega, kuna nad olid naabritest vapramad ja sõjakamad. Võitlus kestis 19 aastat ja saatis kord ühte, kord teist poolt. Lõpuks hakkasid siiski vallutajad võitma. Mandri Eesti alistati 1224. aastal. 1227. aasta Jaanuaris võeti peale pikka piiramist ära Muhu linnus, peale mida alistus ka Saaremaa. Seda sündmust loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. Selles sõjas jäid eestlased kahjuks alla, mitmete sakslaseid toetava teguri tõttu. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust, kuna ristisõda oli kestnud juba 11. sajandist saati. Vallutuste käigus oldi kogetud, kui suur on piirdemasinate ja ründerelvade tähtsus, kuna nt. Konstantinoopoli topeltmüüridest ju ometi mõõkadega läbi ei murra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid