gladioolid Gladiolus imbricatus kuremõõk Eesti looduslik kaitsealune taim o P Crocosmia kaeralill o P Crocus krookused Crocus sativus safrankrookus Sug Asparagales asparilised o Tavaliselt mustade seemnetega kupar või heledate seemnetega mari o Asparagus officinalis spargel Noored võrsed on söödavad o Convallaria majalis maikelluke ehk piibeleht Vili on mürgine mari, seemned valged, ei sisalda fütomelani Sug Alliaceae laugulised o rohttaimed, tihti sibulatega Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine), kandelehtedega tipmise sarikõisiku alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne
· Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad või ruljad; iseloomulik on sarikõisik; kõikides laukudes on teravalõhnalised eeterlikud õlid; hütonsiidid, vitamiinid).Murulauk on u 15 cm pikk, kasvab rannaniitudel. Karulauk kasvab lammi- ja salumetsades. Harilik sibul, küüslauk, porrulauk. Küüslaugu ravitoime on mitmekülgne hütonsiidide toimel hävib enamik soolenakkusi põhjustavaid pisikuid, ergutab sapi, maksa ja teiste näärmete tegevust.
Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel roosaka varjundiga, liitlehine, 6 lühikese tömbi hambaga.
Kuna ka mürkputke söömise tõttu on hukkunud palju kariloomi ning lapsi, on surma saanute hulgas ka palju täiskasvanuid (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis Maikelluke on kevadistest lilledest üks suurimaid lemmikuid. Maikellukesel on väga palju erinevaid nimetusi. Nende seas lambakeel, karikelled, lillikas neist kõige tuntuim on siiski piibeleht (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Maikelluke on kaugelt äratuntav ning tal on meeldiv lõhn aga ta on ka väga ohtlik mürktaim, mis sisaldab mürgiseid glükosiide (Meitern, 2009). Maikellukesel on sügavroheliste lehtede taustal pikad ühekülgsed lumivalged õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2
Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist. Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskajaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida 4. Harilik maikelluke ehk piibeleht - Convallaria majalis Kõik taimeosad on mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist. Rasketel juhtudel võib mürgistus lõppeda teadvusekao ja surmaga. Loomadel esineb mürgistusi harva. Kuivatatud ja peenestatud õied võivad nuusutamisel kutsuda esile ägeda aevastamise, on kasutatud ka nuusktubakana. 5. Täpiline surmaputk - Conium maculatum
kahidleh/liilialised: *lilled-nartsiss,krookus, piibeleht,tulp *maitset-aspar,hsibul, porrulauk *metstai-ussilakk,
Looduslikes tingimustes hakkab seemnest kasvanud sinilill õitsema kuuendal eluaastal. Kasutamine: sinilille kasvatatakse ilutaimena aedades (on olemas täidisõieline teisend). Vanasti nähti lehtede kujus sarnasust maksasagaratega ja loodeti, et taim aitab maksahaiguste korral. Värskelt on taim nõrgalt mürgine protoanemoniini tõttu, mis tekitab nahale ville. MAIKELLUKE tuntud ka teise nime piibeleht nime all. Ladinakeelse nime Convallaria majalis tõlkimisel saame, Convallaria mägedest piiratud org; nimetus viitab kasvukohale; ja majalis maikuus õitsev. Ingliskeelne nimi lily-of-the-valley tulenebki taime nime ladinakeelsest tõlkest. Eestikeelne nimi maikelluke, pärineb saksa keelest Maiglöckchen. Sugukond liilialised. Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades.
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi
Kõik kommentaarid